Kas
tänapäeva mees on rüütel?
Tänapäeva
kultuur on keskaja omast väga erinev. On muutunud näiteks majandus
ja kultuur, sealhulgas ka valitsemisvormid kui ka maailmapilt .
Keskajal olid kõigil omad rollid ühiskonnas.
Feodaalhierarhia
madalaimaks astmeks oli justnimelt rüütliseisus.Keskaja rüütlite
peamine kohustus oli rüütlieetika, mis tähendas seisuseuhkust,
truudust ja ustavust oma
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
t6hg
Õppematerjali autor
Üldlevinud arvamus oli, et pojad on õnnistus. Alati sooviti poega. Kui laps oli sündinud,oli kõige olulisem ta kiiresti ristida. Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid. Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt. Ülikooli tulnud üliõpilased asusid kogukonda- dena elama ja sageli ka majandama
Alati sooviti poega. Kui laps oli sündinud,oli kõige olulisem ta kiiresti ristida. Valitses kindel veendumus, et lapse välimuses ja olemuses ilmneb vanemate kvaliteet. 12 Keskaja kool tekkis vajadusest ette valmistada vaimulikke. Katedralikooli eest vastu- tab skolastik, kes sageli on ka kantor. Keskaja kooli iseloomulikuks jooneks saab spetsiali- seerumine teoloogiale ja õigusele. Võrreldes tänapäeva koolidega oli keskaja katedralikool mõeldud eelkõige vaimulikele- kleerikutele ja munkadele. Keskaja lõpuks avaneb see ka ilmalikele, kuid mitte nii põhjaliku ettevalmistusega kui vaimulikele. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima vabama, ratsionaalsema ja ilmalikuma õpetuse sisuga linnakoolid. Ülikoolide staatus kujunes aeglaselt. Ülikooli tulnud üliõpilased asusid kogukonda- dena elama ja sageli ka majandama
Sest ajast ütleb üks sakslane, kroonikakirjutaja Kelch: «Eesti- ja Liivimaal on mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu.» II Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli metsa sees, ja imelikul viisil oli ta ühe sündinud maamehe Tambeti päralt. Kuidas see mees oli pärisperemeheks saanud, kuna peaaegu kõik muud eestlased olid juba pärisorjad? Seda näeme me kõhe. Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru. Aga ta nahk oli õrnem kui karul,
avaldati peaaegu kõigis päevalehtedes. See oli isegi Los Angeles Times'i esiküljel. Tänu ajakirjandusele levis uudis Saatanakiriku grottide liikumisest üle maailma, tõestades veel kord, et Saatan on elus ning väga paljude inimeste seas populaarne. LaVey ütles kõigile, kes teda kuulata tahtsid, et Saatan ei ole talle ning ta järgijatele selline nagu on kujutatud tema stereotüüpi saba ja sarvedega mees punastes liibuvates riietes, sõnnikuhark käes. Nende jaoks on ta rohkem looduse tume jõud, mile mõistmiseni inimesed alles hakkavad jõudma. Aga kuidas viis LaVey kooskõlla oma välimuse ja seletuse? Ta ise kandis vahel musta mungarüüd kapuutsiga, millel olid sarved. LaVey vastas sellele küsimusele nii: ,,Inimestele on vaja rituaale ja sümboleid, nagu need on pesapallis, kiriklikel teenistustel või sõjaväes. Sümbolid on neile kui liiklusmärgid, mis aitavad asju mõista."
mõnede muude instantside tegemistega; * Poliitika on otsuste tegemine kellegi jaoks, et midagi muuta või kaitsta kedagi muutuste eest; * Poliitika oli, on ja jääb kuni eksisteerib ühiskond. Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erineva mahuline, aga väga suur kõigis tänapäeva arenenud riikides. Rune Holmgaard Andersen: Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist
.................................................................................... 11 3.2.2. Üldiselt leinatalitustest surnuaial ................................................................................ 12 3.2.3. Peied............................................................................................................................ 13 4. Matusekorraldamisest tänapäeval ......................................................................................... 16 5. Tänapäeva matuste viisid ja nende põhimõte ....................................................................... 17 5.1. Kristlikud matused ............................................................................................................. 19 5.2. ,,Vääralt surnute" staatus minevikus ja tänapäeval............................................................ 22 5.3. Poolkristlik matus .................................................................................................
Religioon õhtumaises kultuuris Tänane Euroopa. Kultuurist ja . . . sitast Sitast alustades ● N-ö tagurpidi ajalugu ehk purki-sittumisest tagasi keskaegsete kaunite kunstide kristlike juurte juurde Purki sittumine -> ● Jaan Toomiku 1992.a installatsioon “15.mai-1.juuni 1992” ○ Pmst klaaspurkidest vahemikus mainitud “loodud” ja kokkukogutud ekskrementidega ○ Oluline pigem sõnum -> kunstniku piiratud päevamenüü, reaktsioon kultuuri kahepalgelisele estetismile ○ Polnud väljapaneku ajal skandaalne, kuid kogu kaasaegsele kunstile kleepus külge sitapurgi metafoor (kõik, mis moodsa kunsti puhul tundub häiriv ja arusaamatu ● Esimene oli siiski Piero Manzoni sari “Merda d’Artista”, mida ta siis müüs väitega, et iga purk sisaldab 30g kulda (solgiauto = kullapaak) ○ Ideeks oli kulla maailmaturu grammihinna arvestamine ○ Tegelikul
katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile tütar, kelle nimeks pandi Linda. Mõne aja pärast Aliide ja Ingli vanemad jäid kadunuks, õdedel tuli nüüd omapead hakkama saada. Samuti pidi Hans end kui kommunistide vastast kas metsas või majas olevas konkus varjama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid