Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Seega võib öelda, et naise roll selles valdkonnas on väga oluline emarollina. Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Naistel ei olnud õigust oma sõnale rahvakoosolekutel. Neil ei olnud õigus ise otsustada, mida nad oma elus teha tahavad ja ei olnud neil ka õigus suud pruukida. Nende roll oli ainult olla kodus, hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Kuid alati pole olnud nii, et võim on just mehe käes. Kuninganna Victoria, kõige pikema valitsusajaga, asus Inglismaal troonile 18-aastaselt ja kes on ajalukku jätnud väga suure märgi. Teda peetakse Briti edu sümboliks maailmas.
valdkonnas on väga oluline emarollina. Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Naine, kes tahab tõestada, et ta suudab juhtida majanduselu, satub meeste naeru alla. Mida uhkem on naise ego, seda kindlamalt teeb ta kõik, et demonstreerida oma pädevust juhina. Kuna naine on vaimse maailma, sealhulgas inimese looja, siis tal on Jumalast antud oskus olla näiteks personalijuht. Nii, et võib öelda seda, et naise roll ühiskonnas on aegade jooksul muutunud. Naistel on rohkem võimalusi ja nende õigused ei ole enam nii piiratud. Naisterahvas võib vabalt saada selleks kelleks tahab kõik oleneb ainult tema püüdlustest. Muidugi ei kao kuhugi naise kõige suurem ja tähtsam roll olla hea ema oma lastele ja hoolitseda ka oma abikaasa eest. 6 Kasutatud kirjandus 1. http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=2120 7 8
Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Seega võib öelda, et naise roll selles valdkonnas on väga oluline emarollina. Aegade jooksul on naise roll ühiskonnas oluliselt muutunud. Kunagi ammustes aegades ei olnud naise roll ühiskonnas just väga suur. Naistel ei olnud õigust oma sõnale rahvakoosolekutel. Neil ei olnud õigus ise otsustada, mida nad oma elus teha tahavad ja ei olnud neil ka õigus suud pruukida. Nende roll oli ainult olla kodus, hoolitseda laste eest ja hoida kodu korras. Simone de Beauvoir, Prantsuse filosoof ja sotsialist, on oma raamatus "Teine sugupool" defineerinud naist kui igavest Teist öeldes, et "naiseks ei sünnita, naiseks saadakse". Ehk
Ta võib selle asja sellegipoolest teatavaks teha; ja kui ta seda teeb, siis hakatakse mind võib-olla kahtlustama, et mina olin kõige selle taga, et ma sind õhutasin!" Niisiis usun, et vaimselt oli Nora palju tugevam, juba kasvõi selle pärast, et suutis Helmeri põhimõtete järgi elada ning kannatada seda, kuidas mees rääkis temaga kui lapsega. Ja kõigest hoolimata suutis ta olla õnnelik ning rahul oma eluga. Nora oli väga tugev naine. 2.) Põhjenda: ,,Meestel ja naistel on erinev südametunnistus." Mina olen selle lause tõsiduses väga veendunud. Kuid minu jaoks oli raamatust seda natuke raske välja lugeda. Raamatust leidsin aga hulgaliselt näiteid selle kohta, et naistel on palju suurem süda kui meestel, nad on palju rohkemaks valmis armastuse nimel, kui mehed. Ning see on ka ilmselt see, millest tuleb välja, et meestel ja naistel on erinev südametunnistus.
kibestub või otsib hoolitsust mujalt, enamasti siis armukese käest. Mõistmise leidmine on tähtis, kuna kui mees ei saa naisest aru ning ei mõista tema vajadusi, soove ja püüdlusi, muutub naine ebakindlaks. Ebakindlaks muudab ka see, kui naine tunneb, et ta ei vääri lugupidamist, kui mees naist pidevalt alavääristab (n: peab teda endast rumalamaks, saamatuks jne.). 2 MEHE JA NAISE ERINEVUSED 2.1 Suhtlemises · Naistel on suurem empaatiavõime, nad suudavad paremini reageerida partneri meeleolumuutustele, näoilmele jne. · Nad on kannatlikumad kui mehed ning suhtlemisel nii tööl kui seltskonnas vajavad lahkust, viisakust, tähelepanu ning abivalmidust. · Mehe ja naise vaatenurgast on sõnadel sageli erinev tähendus. Eriti puudutab see niisuguseid võtmesõnu nagu mõistmine, truudus, usaldus. Kui oma arusaamu teineteisele
.......................................................21 EESTI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEST................................... 21 SOOLISE EBAVÕRDSUSE ILMINGUD EESTI ÜHISKONNAS...................... 23 Miks on Eestis vaja soolise võrdõiguslikkuse seadust?........................................... 24 Seaduse reguleerimisala........................................................................................... 24 Seadusega kaasnevad õigused..................................................................................25 Juhtumid...................................................................................................................25 Kokkuvõte................................................................................................................26 ESSEE......................................................................................................................... 26
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks
3 Naiste elu keskajal Naiste elu keskajal polnud kindlasti lihtne, kui käsitleda seda lihtrahva seisukohalt. 90% inimestest elas keskajal maal. Tavaliselt sünnitasid naised 5-7 last, mis tähendas, et naised tegelesid lastega kogu oma täisealiseks olemise aja. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Väga tähtsaks peeti abielu. Abielu ei tohtinud lahutada, kuid pärast abikaasa surma võis uuesti abielluda, mida sageli ka tehti. Seadusevastased olid intsestabielud. 12. sajandil sai abielust sakrament. Seoses sellega tõsteti emadus au sisse. Samal ajal karmistati abielulahutuse korda enam ei piisanud naise abielurikkumisest. Alates 12. sajandist kujunes tavaks, et naine on mehest tunduvalt noorem (seni oli abielu sõlmitud üheealiste vahel). 14
Kõik kommentaarid