Kas kohustuslik kirjandus on
vajalik?
Kindlasti on enamus õpilasi kahelnud kohustusliku kirjanduse
mõttekuses. Sunniviisiline raamatute lugemine pole võibolla tõesti
kõige parem viis noored lugema panna, kuid siiski on õpetajad
kindlad, et seda on vaja. Lühikese mõttetöö järel jõudsin
minagi otsusele, et kohustuslik kirjandus on vajalik.
Raamatutest omandatu jääb meelde palju lihtsamalt, kui
kooliõpikutest õpitu. Õpilased ise tihtipeale ei märka seda, kuid
raamatutest loetud faktid seonduvad mingi kindla olukorraga ja
seetõttu on neist kergem aru saada ning need meelde jätta.
Lugemine aitab parandada õigekirja. Kuna raamatute õigekiri on
üsna korraliku kontrolli läbinud, siis leidub seal kirjavigu harva,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aaailenk
Õppematerjali autor
........................................................ 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ....................................................................................................... 6 1.2.2. Internetimeedia .............................................................................................................. 7 1.2.3. Ajakirjandus .................................................................................................................. 7 1.2.4. Kohustuslik kirjandus.................................................................................................... 8 1.2.5. Vabatahtlikult loetav kirjandus...................................................................................... 9 1.2.6. Üldised küsimused......................................................................................................... 9 1.3. Tulemuste analüüsimise põhimõtted .............................................................................
Raamat minu elus Raamatud on ühed huvitavad infoallikad, mis on teadmistest pungil. Kooli kohustsulik kirjandus on loodudki selleks, et noored neid loeks ning uusi avastusi ja teadmisi ammendaksid. Nende tähtsust ja mõju hakkasin alles hiljuti tajuma. Kuid milline on siiski raamatute roll inimeste elus? Raamatute tähtsus minu elus tundub aina suurenevat, seda küll kolme-nelja aastase mõõna järel. Algklassides sai ikka raamatuid hoolega loetud ja lapatud, kuid põhikooli alguse osas muutusid need kuidagi igavaks ja mõttetuks. Kindlasti loeks
Selleks on olemas raamatukogud, kust saab laenutada kõike vajaliku lugemiseks. Maa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust
.............................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud.....................................................................................................4 1.2 Ajakirjandus..................................................................................................................4 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus.............................................................5 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid.........................................................................................6 2. Metoodika...........................................................................................................................7 2.1. Valim...........................................................................................................................7
- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad? ¤ kas ja kuidas loetu neid arendab? ¤ kuidas suhtutakse kohustuslikusse kirjandusse ja meediatekstidesse. Töö eesmärgiks on: ¤ saada ülevaade tekstide, lugemise ja autori seosest. ¤ sisendada noorele inimesele, kui tähtis on lugemine. ¤ juhtida tähelepanu tekstidele, mille lugemine on inimeseks kujunemisel vajalik 4 Hea tekst on kui hea masin (Aavo Kokk) 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA Iga maailm, milles me elame, on natuke ka meie oma looming. Maailmu on mitu. Ning
b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasime. Kolmandas osas küsitlesime 11.klassi õpilasi kohustusliku
teadmised selles vallas puudusid. Viis inimest teadsid, mis on e-raamatud ja e- väljaanded ning olid mõnda neist isegi lugenud. Kolm inimest vastas, et ei tea e- raamatutest mitte midagi. Küsimusele "Kas e-raamatud on tulevik?" vastas kuus inimest kindlalt "jah." 17 õpilast oli arvamusel, et e-raamatud on tõesti tulevik, kuid kindlasti mitte lähitulevikul. Seitse inimest aga vastas eitavalt ning jäid arvamusele, et e-raamatutel ei ole tulevikku ja paberkandjal kirjandus jääb püsima. Järelikult polegi noored nii kindlad e-raamatute kiires levikus ja tulevikus. 23 õpilast leidis, et e-raamatuid võiks koolis kasutada õppematerjalidena. Põhjenduseks oli eelkõige toodud mugavus ja et neid on kergem kaasas kanda. Mõned õpilased olid väga veenvalt välja toonud, et e-raamatuid mahub e-lugerisse kõvasti rohkem kui paberkandjal raamatuid koolikotti ning e-luger mahub ilusti kätte ära ehk on mugavam.
( Craig, 2004, 68) Paljud noored võitlevad lugemise ja kirjutamisega sel lihtsal põhjusel, et nad ei saa selgeid vaimseid pilte kirjutatud sõnadele. Nende sõnade ära tundmine on raske, kirjapilt on pidev võitlus ja nende käekiri on halvasti vormitud ja lohakas, sest nad ei saa visualiseerida kuidas sõnad peavad välja nägema. ( Caig, 2004, 68) Täiskasvanu abi kasutamine Ei ole üllatav, et düslektikutest õpilased toimetulekuks lugemisel, kasutavad täiskasvanute abi. Selleks on vajalik, et klassiruumi kliima oleks julgustav ja mõistmine, et abi otsimine täiskasvanutelt on tee õppimise paranemisele mitte läbi kukkumisele. Mõned düslektikutest õpilased võivad näidata märke hoopis erinevast kahjustatud õppimisest, selle ,, eneseväärikuse kaitsest" (Jackson, 2002). Kui nad on motiveeritud sellisest hoiakust on nad rohkem järjekindamalt. et õige raskusega lugemisülesanded on neile liiga rasked ja see võib neid viia töö vältimiseni. (Anderson, 2003, 8-9)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid