Heli Hirsik Xb
Karistusviise vanakreeka müütides
Vanakreeka müütidest võib saada selge ettekujutuse, milline oli tolleaegsete inimeste arusaam
maailma ja inimese algupärast ja nende tähendusest. Juba siis teati väga hästi, et inimesed on
oma loomult ekslikud, mistõttu vajavad endast targemate õpetust ning isegi korralekutsumist,
mida teostasid jumalad. Karistusviisidest jumalatel juba puudus ei olnud ning igaühel neist oli
kindel eesmärk. Müütides, eriti sellistes kus esineb jumalate erinevaid karistusviise, peitub palju
õpetlikku, ning neid luues võisid inimesed püüda hoida ära tegusid, mis toovad kaasa pigem
halba kui head. Üks võimalus selleks oli jumalate ees aukartuse äratamine. Seetõttu pole raske
leida lugusid , kus jumalad on karistanud eelkõige selle eest, et neid pole kas piisavalt
kardetud või austatud. Üheks selliseks looks on lugu kuningas Tantalosest, kellele osutus saatuslikuks
suhtumine jumalatesse nagu oleks nad temaga võrdsed. Ta käis Olümposel nagu jumalad ikka
ning nautis nende toitu, milleks oli ambroosia ja nektar . Juba see ei meeldinud jumalatele,
kuid Tantalos võttis veel jumalate toitu maa pealt kaasa ning uhkeldas sellega teiste inimeste
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katcykaktys
Õppematerjali autor
Karistusviise vanakreeka müütides Vanakreeka müütide abil saame teada, millised olid tol ajal inimeste väärtushinnangud ning mida peeti headeks või halvadeks omadusteks. Nendes jutustustes peitub palju ka tänapäeval aktuaalseid eksitusi enda lähedaste või inimeste vastu, kes on meist kõrgemal. Juba siis teati, et mehed ja naised, kelle teguviis oli taunitav või iseloomus leidus palju negatiivseid jooni, pidid saama oma karistuse. Kõige enam kohtab Vanakreeka müütides karistusi, mis tulenesid sellest, et inimene ei näidanud välja oma austust jumalate vastu või pidas end nende sarnaseks. Kõige parem näide sellest on Tantalose müüt, kus mees arvas, et on Olümpose elanikega võrdne. Ta lubas endale viibimist jumalate alal ning nautis nektarit ja ambroosiat, mis muutsid teda surematuks. Tantalos rääkis välja Zeusi saladusi, oli salakaval ja endakasupüüdlik. Ta käitumine muutus järjest
Nende väejuhina määrati Atlasele karmim karistus - ta pidi igavesti oma õlgadel taevast kandma. See müüt seletas kreeklastele, miks taevas maale ei lange. Üks legend ütleb, et tema nime kandev mäeahelik Põhja-Aafrikas tekkis nii, et Atlas muutus kiviks, pärast seda, kui Perseus talle gorgo Medusa pead näitas. See õnnetus osutus õnnistuseks, kuna Atlas oli pärast seda piisavalt tugev, et taevast toetada. Pegasos (ladina keeles Pegasus) on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas
metsloomad, eriti aga põder.; *APHRODITE: Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. Puu- mirt; lind- tuvi, varblane, luik; *HERMES: Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg. Nutikaim, kavalaim jumalate seas. Kaubanduse ja turu jumal; kaupmeeste, varaste ja teekäijate kaitsja.; *ARES: Zeusi ja Hera poeg. Sõjajumal. Oma tooruse ja argpükslikkuse tõttu ei ole eriti armastatud, nii esineb müütides harva. Lind- raisakull; loom- koer.; *HEPHAISTOS: Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal.; *HESTIA: Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld (Roomas hoidsid seda kuulsad Vesta neitsid). 9 muusat: Zeusi ja Mnemosyne tütred. Inspiratsiooni, kunsti ja teaduse sümbolid. *KLEIO- ajalugu; *URANIA-
lapsed välja oksendama. Kronos kutsus titaanid omale appi, Zeusile tulid aga appi vennad, õed, Okeanos oma vägedega ning kükloobid. Algas 9 aastat kestnud võitlus. Kui Zeus oli oma meeskonnaga võitnud, märkasid nad, et kogu Maa oli sõja käigus rusuda saanud. Maa-ema ja Tartaros heitsid ühte ja sündis Typhon – jube koletis, kellega Zeus võitlusse astus. Zeus võitis taas. 2. Zeus, tema sünd ja vägiteod Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.
neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg. Nutikaim, kavalaim jumalate seas. Kaubanduse ja turu jumal; kaupmeeste, varaste ja teekäijate kaitsja. ARES (Mars): Zeusi ja Hera poeg. Sõjajumal. Oma tooruse ja argpükslikkuse tõttu ei ole eriti armastatud, nii esineb müütides harva. HEPHAISTOS (Vulcanus): Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal. HESTIA (Vesta): Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld · 9 muusat: Kleio- ajalugu Urania- astronoomia Melpomene- tragöödia Thaleia- komöödia Terpsichore- tants Kalliope- eepiline luule Erato- armastusluule
Promotheus 1.Inimese loomine- Promotheus segas savi vihmaveega ja vormis inimese, kes oli jumalatega sarnane. Atena puhus kujule hinge sisse, inimesed ei osanud seda algul kasutada. 2. Promotheus läks inimeste sekka ja õpetas neid. (lugema, kirjutama, arvutama, loodust mõistma jne) 3. Jumalad Olümpose mäel polnud rahul, et Promotheus ei õpetanud inimesi jumalaid austama ja ohvreid tooma, neid kummardama. 4. Promotheus nõustus, lasi Zeusil otsustada, mida ohvriks tuua, kavaldas Zeusi (kes sai küll aru, kuid läks mänguga kaasa) üle. (Zeus valis härjast selle poole, kus olid kondid mis olid kaetud rasvaga, liha jäi inimestele) 5. Zeusi karistus oli inimestelt tule võtmine, kuid Promotheus varastas Olümpuse mäelt jumalate valitseja kuldpaleest tule ja viis selle inimestele. 6. Zeusi uus karistus- Hephaistos tegi ilusa tüdruku kuju. Aphrodite andis talle üleloomuliku veetluse ja Hermes kinkis ilmeka kõne ja meeldiva hääle. Zeus pani talle nimeks Pandora ja andis talle
hästi lüürat. Aphrodite (Venus): armastuse- ja ilujumalanna. Artemis (Diana): Apolloni kaksikõde, Zeusi tütar, kes oli metsloomade emand ja väga hea kütt. Hermes (Mercurius): Zeusi käskjalg ja poeg, kes lendas käsku täitma kiiremini kui mõte. Ares (Mars): sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, kes oli väga tapahimuline ja verejanuline. Hephaistos (Vulcanus): väga populaarne tulejumal, meisterlik relvameister ja sepp. Hestia (Vesta): Zeusi õde, kodukolde jumalanna. Müütides on temale teistest vähem tähelepanu pööratud. ANTIIKTEATER Tekkeaeg: 6-5 s. Ekr. Algsed eod oli olemas juba rahvaluules, nimelt saatsid rituaalseid laule miimilised liigutused. Veel
Sfinksi mõistatus (Oidipus) Sfinks on olevus, kellel on naise pea, lõvi keha, kotka tiivad ja mao saba. Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks Tee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid