Richard Karming VOLKSWAGEN POLO JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MOOTORI ANDMED............................................................................................................4 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM.....................................................................................................6 3. SIDUR...........................................................................................................
Käigukast Käigukast: manuaal Tüüp: DQB Valmistaja: Getrag Käikude arv: 6 Ülekandearvud : 1 2 3 4 5 6 R 3,42 2,11 1,43 1,09 0,87 0,72 3,24 Laagrid: Tihendid: Võlli rõngastihend, Määrimine: Sae 70w(GL-4) käigukasti õli Kardaanülekanded: Kardaanülekanne/rattavõll peab olema kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida; kardaani liigendid peavad olema töökorras. Peaülekanne: Esimese peaülekandearv (1-4. Käik): 3,94 Teise peaülekandearv (5-6. Käik): 3,087 Diferentsiaal (-id). torson tüüpi keskdiferentsiaal Rattad (veljed, rehvid). 6.5 J 17H2 ET45 rehvid: 205/55R16 Arvutage summaarsed (käigukast+peaülekanne) ülekandearvud: Peaülekanne : 3,94
..........................................10 2.2 Kordisti ........................................................................................................12 2.3 Liugurid ......................................................................................................12 2.4 Käigukasti õli ..............................................................................................16 3.1 Jaotuskastid ...........................................................................16 3.2 Kardaanülekanded ..................................................................18 4.1 Peaülekanne ..........................................................................22 4.2. Diferentsiaal .........................................................................24 4.3 Blokeeritav diferentsiaal ............................................................25 4.4 Rattavõllid ...................................................................................................28 4.5 Veosildade tehnohooldus
alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiirused võrdsustanud. Seega, käik lülitatakse sisse kahes järgus: algul veab hammasratast kaasa blokeerrõngas muhvi ja rõnga vahelise hõõrdejõu toimel, seejärel sidestatakse hambulised osad jäigalt. Lülitusmuhve liigutatakse käiguvahetusmehhanismiga. Selle osad on käigukang ja harkidega liugurid. Liugureid nihutab käigukang kas vahetult või sidevarraste kaudu. Vedavad sillad. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks ja kahekordseteks. Kasutatavad kardaanülekanded jagunevad liigendi tüübi järgi: · Muutkiirusliigendiga · Püsikiirusliigendiga Esimesel juhul kasutatkse kardaaniristidega kardaane, ülekantav nurk ja nurkkiirus muutub. Sellist kardaanülekannet kasutatakse pöörlemise edastamiseks käigukastilt veosillale, mille asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke.
Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed 26 Käigukastide põhidetailid ja elemendid 30 Kordisti 35 Jaotuskastid. 37 Kardaanülekanded. 39 Autode veosillad 45 Üldandmed 45 Peaülekanne 46 Diferentsiaal ja rattavõllid 48 Diferentsiaal 48 Rattavõllid 53
Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks (lobeliigenditeks). Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Muutkiirusliigend(ristliigend): 1)Nõellaagrikauss 2) ja 4)Kahvel 3)Ristmik 5)Flants 6)Stopri soon 7)Stopper Sel le nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid (2) ja (4), ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid. Nõellaagritega kausid
muutub kogu ülekanne jäigaks ülekandeosaks, mis ei mõjuta ei ülekandearvu ega pöörlemissuunda. Planetaarmehhanismi eelised on: võtavad vähe ruumi ja kannavad üle suuri jõudusid. 32. Kardaanülekanne: Kardaanülekande otstarve ja üldehitus. Püsikiirusega kardaanliigendite otstarve ja ehitus. (1) lk. 294. Nii rahvusvahelises ulatuses kui ka Eestis on praegusel ajal kasutusel mitu erinevat jõuvõtuvõlli ja ka jõudu edasikandvad kardaanülekanded, seepärast on alati oluline kontrollida, et traktori jõuvõtuvõll sobiks põllumasina kardaanvõlliga. Alati on ohtlikud kas liiga pikad või siis liiga lühikesed ühendusdetailid: esimesel juhul seatakse ohtu mõlemad masinad, mis võivad kokkusurutud ühenduse korral kas traktori või põlluriista ära lõhkuda; teisel juhul on ohtlik ühendusest lahti tulnud trajektooripoolne osa, mis edasi pööreldes võib midagi või kedagi vigastada
Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks (lobeliigenditeks). Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Muutkiirusliigend(ristliigend): 1)Nõellaagrikauss 2) ja 4)Kahvel 3)Ristmik 5)Flants 6)Stopri soon 7)Stopper Sel le nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid (2) ja (4), ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid. Nõellaagritega kausid
Hüdrodünaamiline ülekanne kujutab endast hüdrotrafot. Koosneb pumbarattast, turbiinist ja juhtrattast. Sõltuvalt turbiinide arvust liigitatakse hüdrotrafosid ühe-, kahe- ja kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi
annaabi.ee 
