Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida ma võiks teisiti tarbida?
Mis on suhkrustki magusam?

Lõik failist

Keemia
Karboksüülhapped , sahhariidid ja valgud
Uurimistöö
Tallinn

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1. KARBOKSÜÜLHAPPED 4
1.1. Etaanhape 5
2. SAHHARIIDID 6
2.2. Fruktoos 7
3. VALGUD 9
3.3. Metioniin 10
4. TABEL TARBITAVA TOIDU KOHTA 11
4.1. Päev 1 11
4.2. Päev 2 12
4.3. Küsimused tabeli põhjal 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15

SISSEJUHATUS

„Orgaaniline keemia on keemia süsiniku ühenditest . Biokeemia on süsinikühendite õpetus, mis keerduvad“ (Mike Adams ).
Orgaanilises keemias käsitletakse süsinikühendeid. Orgaanilisteks aineteks nimetataksegi peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest koosnevaid elemente. Selle uurimine sai alguse juba mitusada aastat tagasi, kui saksa keemik Friedrich Wöhler sai esimese orgaanilise ühendi. (Chemistry Explained kodulehekülg ; 27.04.16)
Käesoleva uurimuse eesmärk on anda lühiülevaade orgaaniliste ühendi rühmadest: karboksüülhapped, valgud ja sahhariidid. Iga rühma kohta koostan üleüldise ülevaate ning seejärel valin rühmast ühe esindaja, kelle kohta otsin põhjalikumalt infot.
Uurimismeetodiks on sisuanalüüs ning oma töös kasutan kirjalikke allikaid .

1. KARBOKSÜÜLHAPPED

Karboksüülhapeteks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis sisaldavad karboksüülrühma –COOH. See on rühm, kus ühe süsiniku juures on kaksiksidemega hapnik ja alkoholi rühm. ( Tasku Tark kodulehekülg; 27.04.16)
Karboksüülrühma nimetamisel kasutatakse tavaliselt tüviühendile lisatavat lõppliidet – hape . Toome näiteks butaanhappe, mis on lihtsustatud kujul CH3-CH2-CH2-COOH.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #1

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #2

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #3

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #4

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #5

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #6

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #7

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #8

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #9

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #10

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #11

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #12

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #13

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #14

Karboksüülhapped-sahhariidid ja valgud #15

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisu188 Õppematerjali autor

1. KARBOKSÜÜLHAPPED

Karboksüülhapeteks nimetatakse orgaanilisi aineid, mis sisaldavad karboksüülrühma –COOH. See on rühm, kus ühe süsiniku juures on kaksiksidemega hapnik ja alkoholi rühm. (Tasku Tark kodulehekülg; 27.04.16)
Karboksüülrühma nimetamisel kasutatakse tavaliselt tüviühendile lisatavat lõppliidet –hape. Toome näiteks butaanhappe, mis on lihtsustatud kujul CH3-CH2-CH2-COOH. Kui karboksüülrühmi on kaks, siis lisatakse –dihape. Olgu märgitud, et karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Vastasel juhul, kui seda ei saa teha, siis tuleb kasutada lõppliidet karboksüülhape. (Tuulmets 2006: 18)
Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsinaalrühm, mis viitab spetsiifilisele aatomite rühmale molekulis, mis omakorda määrav molekuli peamised keemilised omadused. Karboksüülrühm on tuletatud kahest sõnas: karbonüülrühmast (CO) ja hüdroksüülrühmast (OH). Nende omavahelised sidemed on polaarsed ja sidmete vaheline nurk on 120°, mistõttu isegi ruumilise paigutusena paiknevad aatomid ühes tasapinnas. (Ibid.: 19)

sahhariid hape sahhariidid happed valgud fruktoos metioniin etaanhape süsinik maitseaine glükoos karboksüülrühm maitseained

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Orgaaniline keemia

Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

Kategoriseerimata

pdf

Orgaaniline keemia konspekt

Orgaaniline keemia

docx

Toiduained ja selle liigitus

11% 33% 11% 24% 3% *täiskasvanu päevasest soovitatavast kogusest (GDA) Tüüpilise täiskasvanu GDA Toitumisalane teave /100g ühes batoonis Energia 1897kj 892kj 2000kcal kaal 451kcal 212 kcal 50g valgud 3,7g 1,7g 270g süsivesikud 70,0g 32,9g 90g millest suhkrud 64,1g 30,1 70g rasvad 17,1g 8,0g 20g millest küllastunud rh 10,0g 4,7g 25g kiudained 1,1g 0,5g

Kokk

docx

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

· Nõrk hape Saadakse alkoholi aeglasel oksüdeerumisel. CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O · Reageerimine alusega: 2CH3COOH + Mg(OH)2 (CH3COO)2Mg + 2H2O · Reageerimine aluselise oksiidiga: 2HCOOH + K2O 2HCOOK + H2O · Reageerimine metalliga: 6CH3CH2COOH + 2Al 2(CH3CH2COO)Al + 3H2 · Reageerimine soolaga: (karboksüülhapped on ainult tugevamad süsihappest, ränihappest ja sulfiidhappest) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 Teised karboksüülhapped: Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Piimhape CH3CH(OH)COOH Etaandihape (oblikhape) HOOC-COOH Süsiniku o-a arvutamine: HC HN HO NO CO CN Karboksüülhapped on nõrgad nagu süsihapegi. Nende struktuurid on sarnased (etaanhappes on teise OH rühma asemel CH3 rühm). Sellepärast on karboksüülhapped palju püsivamad ega lagune destilleerimisel. 3. Eluks olulised süsinikuühendid:

Keemia

106

pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Reageerimisel lämmastikhappega (katalüsaatoriks on H2SO4) tekivad nitroühendid Fenoolid ja aromaatsed amiinid • Fenoolid – hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm). • Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid • Aromaatsed amiinid – aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). • Aromaatsed amiinid on alused. π- elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid

Orgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid