Rakvere Gümnaasium
Tim Leesnurm
11 B
KUIDAS RESTAUREEERIDA VANA PUITAKENT
Praktiline töö
Juhendaja :Sirje Trahv ja Tom Leesnurm
Rakvere 2016 / 2017 ÕA
LÜHIÜLEVAADE
Kool: Rakvere Gümnaasium
Klass: 11.B
Töö pealkiri: Kuidas restaureerida vana puitakent
Võtmasõnad: Vana akna restaureerimine , kittimine, klaasimine
Refereering
Aken on nii tavaline maja osa, et me ei suuda ettegi kujutada, kuidas
võisid hooned välja näha ilma valgusavadeta või kuidas valguseta
ruumides elati- oldi . Seni vanimad aknaklaasist jutustavad leiud on Pompeji väljakaevamistelt leitud valatud klaasitükid. Klaasidega
aken ilmus majaseintesse keskajal. Kirikutel ja rikaste majadel oli
aknaid nähtud ja imetletud juba mitusada aastat, kuid tavaliste
majade jaoks olid need liiga kallid ja luksuslikud. Kulus veel
paarsada aastat, enne kui klaasidega aken hakkas laialdasemalt levima
ning alles sajand tagasi sai see igapäevaseks ja enesestmõistetavaks
ka kõige kaugemates külades.
Mis on vana aken? Kui kaua on üks aken uus ja millal saab see vanaks ? Vastata võiks mitmesti.
Varem või hiljem vajavad kõik puitaknad hooldamist ja korrastamist.
Ja see polegi midagi keerulist- isegi meie kirjaoskamatud esivanemad said sellega hakkama!
Akent ei saa käsitleda asjana iseeneses, vaid see on osa hoone
konstruktsioonidest, arhitektuurist ja stiilist. Aknas väljendub ka ehituskunsti ja kogu ühiskonna areng. Kuid vaatamata oma tähtsale
rollile on aknad pälvinud suhteliselt vähe tähelepanu.
Iga äravisatud aknaga kaob tükike ajaloost ja traditsioonidest.
Asemele tulevad moodsatest materjalidest välismaised, meie
ehituskunstile võõrad konstruktsioonid .
Saja-aastase puitakna saab korda teha nii, et see näeb välja terve
ja värske ning peab vastu veel vähemalt sada aastat. Uusi aknatüüpe
reklaamitakse hooldusvabadena, õigemini öeldes ei olegi neid
võimalik hooldada . Kui kaua hooldamata materjal vastu peab, ei oska
öelda keegi.
Üha rohkem räägitakse miljööväärtustest ja säästvat
renoveerimisest, kuid vähe on selgitusi ja nõuandeid, kuidas seda
praktiliselt ellu viia. Teadmised on läinud kaduma, suhtumised on
muutunud. Need tuleb taastada, et remonditöö õnnestuks ja
kultuuriväärtused säiliks.
Inimeste maitse on seotud teadmiste ja suhtumisega. Keegi ei vaheta
vana stiilse kummuti sahtleid alumiiniumi või plastiku vastu, sest
kummuti väärtust teatakse . Vana maja uksi ja aknaid vahetatakse aga
küll, ehkki need võib olla teinud samasugune tislermeister, kes
2. TÖÖ ETAPID · Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine · Puidutööd: puiduparandused, lihvimine · Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine · Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus 3. ETTEVALMISTUSTÖÖD 2.1 Akna pesemine olmemustusest Pühkida aknalt harjaga tolm ja pesta aken mustusest, kasutades tavalist pesuvahendit. 2.2 Märkimine Mõelda välja sobiv süsteem, kuidas aknad märgistada. Kasutada klaasil veekindlat vildikat või teipi. Enne akna eemaldamist märkida, kus kohast tuleks akent hööveldada või kuhu tuleks puiduriba juurde liimida. Kui korraga on mitu akent restaureerimisel, märkida aknale, millisest toast on aken pärit. Märkimiseks kasutada akna ülemist ja alumist serva (mis on tavaliselt värvimata). Mujalt eemaldatakse hiljem värv ja nii võib märge kaduma minna.
o Tolmumask, prillid Tööetapid akna restaureerimisel 1. Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine 2. Puidutööd: puiduparandused, lihvimine 3. Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine 4. Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus ETTEVALMISTUSTÖÖD 1. Akna pesemine olmemustusest Pühi aknalt harjaga tolm ja pese aken mustusest, kasutades tavalist pesuvahendit. 2. Märkimine Mõtle enda jaoks välja sobiv süsteem, kuidas aknad märgistada. Kasuta klaasil veekindlat vildikat või teipi. 3. Suluste eemaldamine Eemalda vajalikud sulused 4. Klaaside eemaldamine Eemalda klaasid, soojendades selleks kitti 5. Värvi eemaldamine Eemalda aknalt värv PUIDUTÖÖD 1. Puiduparanduste tegemine Tee vajalikud puiduparandused Vigade vältimiseks: o kasuta sama puiduliiki: männipuidust aken paranda männipuiduga. o võimalusel kasuta parandustükkide valmistamiseks samasuguse süü ja tihedusega puitu.
• Kultuuriväärtuste Ametid või vastava kohaliku omavalitsuse kultuuriväärtustega tegelevad ametnikud (Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu); Säästva Renoveerimise Infokeskus (Tallinn, Tartu, Paide, Viljandi); Eesti Korteriühistute Liit (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi). Tallinna Kultuuriväärtuste ameti spetsialistid klassifitseerivad Tallinna puitkorterelamuid järgmise jaotuse alusel: väga vana puitelamu, varane agulimaja (s.h. vanabalti majad, klassitsistlikud tüüpfassaadid); „Lenderi maja“ tüüpi 20 sajandi alguse tööliselamu; Terviklikult planeeritud töölisasumi barakkelamu; • Suurte korteritega esinduspuumaja, varane periood (historitsism); • Suurte korteritega esinduspuumaja, hilisem periood (juugend, ka 1920. aastad); • 1920.-30. aastate väikeelamu; • „Tallinna maja“ tüüpi 1920-30 a
4 tunni möödudes tasandamisest Ruumi ja aluspinna temperatuur +18...20°C Segamisvahekord: u. 3 L vett/20 kg kott Kulu: 1 mm/m² pulbrit kaalub u. 1,7 kg (u. 12 L/kott) Tööaeg: 30-45 min Kõndmiskuiv u. 4 h, pindamiskuiv 1-5 ööpäeva Pakkimisviis 20 kg kott Ladustamine: suletud koti säilivusaeg kuivas ruumis 1 aasta 2. Remontsegud Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks, siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks (nt puit, saepuru- või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne). Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall, puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid, kaminad)
TEHNOLOOGILINE OSA 2.1. Lagi 2.1.1. Lae pahteldamine Laed lauspahteldatakse sama pahtliga millega seinadki. Samade tööriistadega ja tehnoloogiaga. Täpsemalt kõigest teema alt ,,Seinte pahteldamine." 2.1.2. Ettevalmistused värvimiseks Värvitav pind peab olema kuiv ning puhas rasvast ja mustusest. Tugevasti määrdunud pind puhastada puhastusvahendiga Lavatio, seejärel loputada hoolikalt puhta veega ning lasta enne ülevärvimist kuivada. Eemaldada pinnalt vana lahtine värv, nõrgalt seotud pind puhastada kindla aluspinnani. Eelnevalt läikiva värviga kaetud pind lihvida parema nakke saamiseks matiks. Aluspinnas olevad augud ja praod täita pahtliga Micro (kohtparandused), Maxi Base (sügavamad augud), Maxi, Maxi Pro, Maxi Pro Light (pinna lõppviimistlus) või Sprutspackel (pihustiga töötamisel). Pahteldatud pind lihvida ühtlaseks, eemaldada pinnalt lihvimistolm. Kattevärvimine teostada värviga Inova Chameleon
konstruktsioonilistest iseärasustest ja võivad ol1a kas puidust või metallist (eriprofiilid). Millist välisvoodri materjali valida, millise pinnafaktuuriga, värvitooniga see jääb ilmselt omaniku ja arhitekti koosotsustamiseks. Materjali valikul tuleb arvestada hoone kõrgusega ja materjali massiga, mis plastplaatidel algab paarist kilogrammist ruutmeetri kohta ja 120 mm paksuse tellisvoodri korral võib ulatuda kuni 230 kg/m 2. Tellisvooder nõuab aga kas täiesti uut või vana külge ankurdatud konsoolvundamenti. KATUSED Meie kliimas on hoone üheks pikaealisuse tagamise garantiiks korralik ja vettpidav katus koos hästi toimiva vee-eemaldus 15 süsteemiga. Peale veepidavuse on katuslagede korral väga oluline ka nende piisav soojuspidavus.
Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks: · soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse · niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon · puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist · vana ja uus konstruktsioon peavad moodustama ühtselt toimiva terviku · muudetud konstruktsioon peab välisilmelt olema varasemaga kooskõlas ja nõuetekohaselt projekteeritud · välisilme säilitamise huvides võib jätta vähemtähtsa osa hoonest täiendavalt soojustamata 9. Hoone loomulik ventilatsioon Kõige lihtsamalt öeldes on ventilatsioon õhu vahetamine ruumides s.t. saastunud õhu väljaviimine ja puhta õhu sissetoomine.
hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks: soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist vana ja uus konstruktsioon peavad moodustama ühtselt toimiva terviku muudetud konstruktsioon peab välisilmelt olema varasemaga kooskõlas ja nõuetekohaselt projekteeritud välisilme säilitamise huvides võib jätta vähemtähtsa osa hoonest täiendavalt soojustamata 5 9. Hoone loomulik ventilatsioon Kõige lihtsamalt öeldes on ventilatsioon õhu vahetamine ruumides s.t
Kõik kommentaarid