1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosf��ri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,v��tmeid 3.�HU KOOSTISOSAD - l�mmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, s�sihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks p�ikeseneelajateks on: TROPOSF��RIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSF��RIS - osoon 7.�HUTEMP, �HUR�HU JA �HU TIHEDUSE SEOS - jahe �hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem r�hku. 11.P�IKESEKIIRGUSE HULK S�LTUB - pilvedest, p� ikese k�rgusest, �hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. P�IKESEKIIRGUSE HULK S�LTUB P�IKESE K�RGUSEST HORISONDIL - kui p�ike paistab seniidis , langeb pinna�hikule rohkem p�ikesekiirgust kui madalama p�ikesekiirguse korral 13. PILVISUS M�JUTAB P�IKESEKIIRGUSE HULKA - P�ikesekiirgus v�ib j�uda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe
Krbed Sissejuhatus Krbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on krge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja huniiskus vike, pseb enamus pikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Pevane temperatuur vib ulatuda 55?- ni varjus. sel kiirgub aga soojus tagasi atmosfri ja temepratuur vib laskuda alla 0?. Krbete tekephjused Enamus krbetest on tekkinud humasside liikumise tulemusena. Ekvaatori lheduses tusev kuum hk liigub phja ja luna poole. Krgemal atmosfris jahtub see ja laskub lhistroopilistes alades, tekitades sellega kaks krgrhuala - phjas ja lunas. Kui hk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks krbevndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel mlemal pool ekvaatorit. Osa krbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagajrjel. Kui kuum ja niiske hk liigub mda menlva lesse, jahtub see ja ei saa enam hoida e
Kõik kommentaarid