KESTINE (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

MINU KODUAPTEEK

MINU KODUAPTEEK 1.Palavikualandajad: NB! - Ettevaatusega tuleks neid kasutada verehaiguste,seedetraktihaiguste ja südamehaiguste põdejail. Solpadeine Üks kihisev tablett sisaldab 500mg paratsetamooli,8mg kodeiinfosfaathemihüdraati, 30 mg kofeiini. Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed: Vajadusel 2 tabletti lahustatuna vähemalt pooles klaasitäies vees 3..4 korda ööpäevas. Ibuprofen Täiskasvanud, eakad ja üle 12- aastased noorukid: IBUPROFEN'it tuleb kasutada minimaalses efektiivses annuses võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ravimit kasutatakse rohkem kui 10 päeva või kui sümptomid halvenevad, peab patsient konsulteerima arstiga. Operatsiooni- või traumajärgne valu, hambavalu, äge lihasvalu, liigeste nihestused ja nikastused: 400...600 mg kolm kuni neli korda päevas, ägeda valu ravi korral 800 mg kolm korda päevas.Teiste sidekoe haiguste korral on põletikuvastane valuvaigistav annus 600 kuni 2400 mg päevas. Valulik menstruatsi

Meditsiin

15

pptx

PERORAALSED VASOPROTEKTORID

PERORAALSED VASOPROTEKTORID Jana Jakovleva Tallinna Tervishoiu Kõrgkool F3 2013 Tallinn C05 VASOPROTEKTORID » C05A LÕHEDE PAIKSEKS RAVIKS KASUTATAVAD AINED » C05AA Kortikosteroidid » C05AB Antibiootikumid » C05AD Lokaalanesteetikumid » C05AE Lihasrelaksandid » C05AX Teised hemorroidide ja päraku lõhede paikseks raviks kasutatavad ained. » C05B VEENILAIENDITE RAVI » C05BA Hepariinid või heparinoidid paikseks kasutamiseks » C05BB Skleroseerivad ained lokaalseks süstimiseks » C05BX Teised skleroseerivad ained » C05C KAPILLAARE STABILISEERIVAD AINED 1.Venoruton 1000 mg, kihisevad tabletid Venoruton mõjub kõige väiksematele veresoontele (kapillaaridele), vähendades vee ja teiste ainete leket läbi veresoonte seinte. Veenilaiendite ja teiste jalaveenide haigustega patsientidel esineb liigne leke nimetatud väikestest veresoontest, mille tagajärjel tekivad tursed pahkluu piirkonnas. Venorut

Meditsiin

51

odt

Farma kontrolltöö I

Vegetatiivne närvisüsteem, hingamiselunditesse toimivad raviained, antibakteriaalse toimega raviained, ravimite annuste arvutamine. I KONTROLLTÖÖ ÕPPEMATERJAL VEGETATIIVSESSE NÄRVISÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIAINED Mis on neurotransmittorite ülesanne organismis? Neurotransmittorid kannavad inot/erutust kas ühelt neuronilt(närvirakult) teisele või siis neuronilt keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud

Farmakoloogia

12

docx

KORDAMINE-- Hingamiselunditesse toimivad ravimid

KORDAMINE Hingamiselunditesse toimivad ravimid 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Hingamist reguleerib piklikaju hingamisekskus, mis saadab käsklusi hingamislihastele. Hingamiskeskus saab teavet olukorra kohta organismis kemoretseptorite kaudu, mis reageerivad keemilistele stiimulitele. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik erütrotsüütidega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna

Meditsiin

5

wps

Infarkt

INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.Südameliha

Bioloogia

16

docx

Lapse tervisliku seisundi jälgimine

LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavus

Meditsiin

18

docx

Referaat Allergiast

ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1. Mis on allergia? 1.2. Päritolu põhj

Rahvatervis

8

doc

Geriaatrilise patsiendi õenduslugu

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe eriala Jelena Kapustina GERIAATRILISE PATSIENDI ÕENDUSLUGU Ettekanne Õppejõud: Erle Remmelgas Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga. Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud tonsillektomia. Teostatud nooruses apendektoomia. Täiskasvanu e

Füsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)