Kõnetegevuse psühholoogia (0)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
Kõnetegevuse psühholoogia
1)loeng ­ SISSEJUHATUS
Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal?
,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" ­ võta see raamat!!
Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda?
Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega,
Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET
laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule
vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk
psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse.
Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu
saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus;
ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti
sõnamängus oskuslikumad.(naised sõnaga provotseerivad, mehed kehaga
räägivad/ähvardavad).
Õpetajal tähtis oskus analüüsida ENDA ja LATSE kõnet ja siis seda ka suunata! Oluline
ongi eesmärkide, strateegiate ,sõnastuse analüüsi:: sellepõhjla siis sobivaid vastuseid
leida ja lahedust otsida.
Paremini mõjub ka TEE SEDA, mitte ÄRA TEE. Õpetaja kõnes oluline toon, tempo
(naistel tav. kiirem kõne, samas liiga kiire kõne tekitab problasid), sõnastus, kui pikk
lause, kui keerukas struktuur, abstraktse tähendustega sõnade arv.
Mida arvesse võtta, kui lapsele teadmisi anda (nt õpikutes kasutatav tekstiraskus)? Hea
asi on lähtuda psühholingvistikast.
Mille puhul keel ja kõne erinevad siis?
Keel on vahendite süsteem, aga kõnes me kasutame neid vahendeid. Kõnearendamises
ongi oluline lähtuda individuaalselt ja .... . Kuna on keeleüksused e vahendid ja kuna on
tegemist nende kasutamisega. Mõistmine on olulisem. Kui ma pole aru saanud, siis ma ei
saa ka sellest rääkida/ümber jututsada/ või lihtsalt pähe õppida.Kõne arengu seisukohalt
on tähtis:1) Mida ta aru saab, kui ta kõnet kuulab? (mõistmine on oluline).
Kõne abil me reguleerime oma tegevust. Aga kui plaju me seda reguleerimist õpetame
üldse? Aga kui regulatsiooni ei kujune, siis ta teeb seda, mis tal on meelde jäänud kuskilt
lihtsalt/automaatselt/ei mõtle.
Kaasamine erivjadustga õpilastel ei ole Karlepi järgi väga hea asi, sest need õpilased
vajadvad rohkem tähelepanu suunamisy, aga sageli õpetajale ei ole vajalikku aega ja
tähelepanu , et temaga tegeleda piisavalt, mis ta vajab. Lapse arengupotesniaal ei arene
siis nii palju välja, kui võiks , kui lapsele pühendada rohkem
aega/tähelepanu/individuaalsust.
Psühholivgvistiku tegeleb ka veel kultuurimõjust kõnest arusaajale. Nt nägid mereääres
kena neiut, ta oli palja peaga. Aga kui araablasele oleks seda öeldud, siis tema jaoks
poleks see normaalne olnud. Nt egiptuses naised veed kleitidega, rätikutega, aga meil
oleks see ebanormaalne.
Nt mõne jaoks on ,,kukkumine" üks protsess, teise jaoks on see ainult kukkumine, et
maandumine/seismine on teine asi juba. (,,Haldur Õim"- uuri kes too veel on
Milleks mida tehakse? oLi mingi korraldus ja siis poiss jooksis kuuri juurde. Et isa palus
puid tuua, poiss jooksis kuuri poole.) Kõne mõistmine sõltub tuletamisest, aga see
omakorda sõltub, mis teadmised sel peas on, mida ta oma (kogemusest) teab.
Kui on keerukas lause kuskil tekstis, sis tuleks see osadeks jaotada. Ehk
KOHANDAMINE ­ keerulise lause asendamine mitme lihtsaga.
Vähe on tihti semantikat ja pragmaatikat, aga formaalset asja oli liiga palju. Need
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kõnetegevuse psühholoogia #1 Kõnetegevuse psühholoogia #2 Kõnetegevuse psühholoogia #3 Kõnetegevuse psühholoogia #4 Kõnetegevuse psühholoogia #5 Kõnetegevuse psühholoogia #6 Kõnetegevuse psühholoogia #7 Kõnetegevuse psühholoogia #8 Kõnetegevuse psühholoogia #9 Kõnetegevuse psühholoogia #10 Kõnetegevuse psühholoogia #11 Kõnetegevuse psühholoogia #12 Kõnetegevuse psühholoogia #13 Kõnetegevuse psühholoogia #14 Kõnetegevuse psühholoogia #15 Kõnetegevuse psühholoogia #16 Kõnetegevuse psühholoogia #17 Kõnetegevuse psühholoogia #18 Kõnetegevuse psühholoogia #19 Kõnetegevuse psühholoogia #20 Kõnetegevuse psühholoogia #21 Kõnetegevuse psühholoogia #22 Kõnetegevuse psühholoogia #23 Kõnetegevuse psühholoogia #24 Kõnetegevuse psühholoogia #25 Kõnetegevuse psühholoogia #26 Kõnetegevuse psühholoogia #27 Kõnetegevuse psühholoogia #28 Kõnetegevuse psühholoogia #29 Kõnetegevuse psühholoogia #30 Kõnetegevuse psühholoogia #31 Kõnetegevuse psühholoogia #32 Kõnetegevuse psühholoogia #33 Kõnetegevuse psühholoogia #34 Kõnetegevuse psühholoogia #35 Kõnetegevuse psühholoogia #36 Kõnetegevuse psühholoogia #37 Kõnetegevuse psühholoogia #38 Kõnetegevuse psühholoogia #39 Kõnetegevuse psühholoogia #40 Kõnetegevuse psühholoogia #41 Kõnetegevuse psühholoogia #42 Kõnetegevuse psühholoogia #43 Kõnetegevuse psühholoogia #44 Kõnetegevuse psühholoogia #45 Kõnetegevuse psühholoogia #46 Kõnetegevuse psühholoogia #47 Kõnetegevuse psühholoogia #48 Kõnetegevuse psühholoogia #49 Kõnetegevuse psühholoogia #50 Kõnetegevuse psühholoogia #51 Kõnetegevuse psühholoogia #52 Kõnetegevuse psühholoogia #53 Kõnetegevuse psühholoogia #54 Kõnetegevuse psühholoogia #55 Kõnetegevuse psühholoogia #56 Kõnetegevuse psühholoogia #57 Kõnetegevuse psühholoogia #58 Kõnetegevuse psühholoogia #59 Kõnetegevuse psühholoogia #60 Kõnetegevuse psühholoogia #61 Kõnetegevuse psühholoogia #62 Kõnetegevuse psühholoogia #63 Kõnetegevuse psühholoogia #64 Kõnetegevuse psühholoogia #65 Kõnetegevuse psühholoogia #66 Kõnetegevuse psühholoogia #67 Kõnetegevuse psühholoogia #68
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 68 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
159 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
estoonian Õppematerjali autor

Lisainfo

Karl Karlepi loengumaterjal. Siin on 80% tema ainest kirjas. Esineb trükivigu, sest on kiiresti trükitud.
kõnetegevus , psühholoogia , kõnetegevuse psühholoogia , kõne ja intellekt , kõne areng

Mõisted

sna tähendust, kohandamine, keele kasutamine, funktsioond, nominatiivne funk, kõnetaju, üksuste seosed, sapir, sõltuvalt tegevusest, inimteadvus, füsiline kontakt, stserba, verifitseerimist, funktisoon, foneem, metafoorsus, ellipsid, sapiirmofr, psühholingvistiline probleem, konsept, õnnestumine, sõnadevahel, wundt, kõne funktisoonid, mõtlemise vorm, mõtte väljendamiseks, ajupiirkondade küsimus, kõnelema, chomsky, üksuste vahel, nt üksasi, chomsky, künearenguseisukohalt, kognitiivne semantika, mõttesüntaks, eelviimane samm, keele kasutusvõime, alustalasid, baasteadmised, verifitseerimine, lähteüksus kõnearengus, situatsiooniseisukohalt, stereotüüpsus, uurimine, assotsiatiivne eksperiment, verifitseerimine, psl, lauseliikmed, kognitiivne keeleteadus, arvutilingvistika, psl, psl, sotsiokultuuriline tegevusteooria, arengupsühholoogia, neuropsühholoogia, kujundid, sümboolsed märgid, psl, psühhopatoloogia, sõnavaraarendus, hääle järgi, sihtrühma arvestamine, kõneldes, kõnetakt, biheivoristid, nt ahvil, lapse tegevus, vajalik abi, tihti rõhuasetus, õigekirjaajal, vilumus, osutamine protsessis, psühhofüsioloogiline alus, teisene süsteem, keelemärgi funksioon, keelenorm, motiviivid, tõsine probla, keele üksused, põhifunk, kõnevõime, kõnevõime kujunemine, impressiivne, eksperssiivne, kõnetakt, süntagma, sõna tähendus, keeleüksuste vahel, motivatsiioon, skeemid, afektiivne, igapäevane sõna, sõnatähendus, derivatsiooniseosed, semantika, sõnadel, semantikat, kõinevõime taliktuslikalus, otsustus, tulemuseaktseptor, otsustus, ajul, tajukujutlused, piirkondadel, blokk, blokist, valikuprobleem, retikulaarformatsioon, ammu, tajumiseks, neeluõõs, neel, resonaatorkambrikesed, mõitsimine, õpsil, mõistmiseks, loomiseks, alt, heuristika, heuritiline, asemel l, sõnatähenduse seostamine, produktprodukt, probla, sidususel, sidususe näitajaks, sündmuste puhul, paralleelseos, aegruum, biheivoristidele, laused, teksti mõisymine, esmane, pragmaatiline, eeldatavad teadmised, tesktülesanne, kõneloome teooria, süntagma, nt õpilane, prospositsoon, kõneprotsess, süntaks, sest süntaksil, keeletel, lõplik variant, mõttesüntaks, keeleväline käändegrammatika, situatsion, kaasneb kirjeldus, mingit tegevusakti, kõnel, sisekõne, nt endale, väliskõne, enamvähem, alakõne probleem, suhtlemise aluseks, reguleerivast funk, tajujast, repliik kontekstita, sisekõneroll, pilkkontakti puudumine, situatsiooniväline, liigselt käsutatakse, situatsiooniväline, sageli iseloomulik, negatiivsele, intellekt, pragmaatika, leitakse põhjuse, pav, ajuaktiivsus, jääb välja, keeleüksuste seoseid, välised abivahendid, gestalditasandil või, kaemuslik, viimane loeng, sisekõne, sisekõne, abstraktsioon, nt ki, asendamien, segistamine, moonutamine, koera jalg, teadvustatus, hoidekeel, rühmitamisel oluline, postpositsioon, sellel asjal, selleks algeks, lauseseisukohalt, tegusõnal, lauseloome puhul, sõnaloome areng, tuletamine, liitmine, kuuse oks

Sisukord

  • Kõnetegevuse psühholoogia
  • loeng – SISSEJUHATUS
  • loeng
  • W.von Humboldt
  • A. Potebnja
  • Kõne on seotud kujutlustega, mõistetgea jne
  • J.B.de Courtenay, Mati Veske (oli esimese õpilane)
  • Kaheotsaga nooled tähendabvad seotust!!
  • LOENG
  • Verifitseerimist
  • Praha koolkond
  • L. Tensiere
  • K. Bühler
  • Saksa WÜEZBURGI koolkond
  • GESTALTPSÜHHOLOOGID
  • Vene relfektroorne psühholoogia
  • UusBIHEIVORISM
  • Psühholingvistika arenguetapid
  • LOENG!
  • Vt slaidi PsL metodoloogia
  • PsL ja Filosoofia
  • PsL ja keelefilosoofia
  • Milleri Uurimisprintsiibid
  • Moskva koolkonna uurimisprintsiibid
  • PsL uurimismeetodid
  • Peamised uurimismeetodid
  • Ütluse mõistmise uurimise metoodika!
  • Lauseloome uurimise metoodika
  • PsL - - kliiniline keeleteadus
  • PsL – psühholoogia
  • LOENG
  • PsL osateooriad
  • Refleksiivne Psl
  • ArenguPsL
  • EtnoPsL
  • Psühhopoeetika
  • PsL rakendus
  • Rakendus pedagfoogikas
  • Patospsühholingivtsika
  • Inseneripsühholoogia
  • Kriminalistika
  • Meedia
  • Pedagoogidele (metoodikale) pakub huvi
  • KÕNETEGEVUS
  • TOIMINGU OMANDAMISE ETAPID
  • Oskuste kasutamine tegevuses
  • Oskus – osaoskus - vilumus
  • TÖÖ JÕUAKOHASRAMINE VÕIMALUSED
  • Kõnetegevus – inimtegevuse liik
  • LOENG
  • Keele üksused – teaduslik abstarktisoon
  • Tähendus eritavad üksused
  • Tähendust omavad üksused
  • Teksti tähendus
  • Foneeme sümboliseerivad grafeemid
  • Prosoodika
  • Kõnevõime
  • Kõne
  • Kõne kui keelekasutuse
  • Kõne liigendamine (segmendid)
  • Sõna – suuline ja kirjalik
  • märgitasandit
  • KONSEPT
  • Kontsept (teabekimp e.-känk)
  • Derivatsiooniseosed
  • Suheldes vahetatakse mõtteid!
  • LOENG
  • Eelmine kord: kõnevõime ja selle kujunemine
  • Kõne funktsionaalsüsteem!
  • Aferentssete ja eferentsete süsteemide koostööd
  • Realiseerimisele eelneb programmeerimine
  • FS koosneb allsüsteemidest
  • Juhtimine jaguneb aju neuroloogiliste tasandite vahel
  • Operatsioonide järgnevus ajas
  • FS iseenesest ei lagune
  • KÕNELiigutuste juhtimse neuroloogilisd tasandid
  • Kognitiivse tegevuse juhtimise ja käitumise reguleerimise tasandid (VelitSkovski
  • Kognitiivse tegevuse ..3. osa
  • Kognitiivse tegevuse .. 2. osa
  • Kõnetegevuse juhtimine ajus
  • Defitsiitse arengu tasandid/etapid
  • Kõne funktsionaalsüsteemi perifeersed allsüsteemid
  • LOENG
  • Tänane teema: Kõne mõtestatud tajumine: (KÕNETAJU MOTIIVID)
  • Kriitika seisneb
  • Siire
  • Sensoorne
  • Keeletasand
  • Mõttetasand
  • STRATEEGIAD VALE KUJUNDIKAARDI VALIKUL
  • Keerukust tõstab pööratavus!
  • LOENG
  • KÕNELOOME –uus teema
  • Kõneloomet huvitab
  • LOENG
  • Kellele?)
  • Süvakäänded
  • Sidusteksti
  • Mõnel lapsel
  • Kõne – psüühikat läbiv ja integreeriv protsess
  • Intellekt – funktsionaalsüsteemid,mis analüüsivad-sünteesivad teadmisi ja oskusi
  • Kõne mõju
  • mõtlemise arenguetapid
  • SISEKÕNE
  • Kõnearengu teooriad
  • KÕNEARENGU PSÜHHOLOOGILISeD ALUSED (slaid

Teemad

  • loeng – SISSEJUHATUS
  • loeng
  • LOENG
  • seeni (uus teave)
  • Hjelmslev
  • Sapiirmofr - kas keel kultuuri või kultuur keelt mõjutab, ja mis keda mis viisil.?
  • VASTA SELLELE KÜSIMUSELE
  • Konsept on teabeüksus. Konseptsioon peaks koosnema konseptidest
  • osatoiming
  • Psühholingvistika arenguetapid
  • LOENG!
  • Kognitiivne semantika
  • >--- keeleteadus
  • LOENG
  • PsL osateooriad
  • Refleksiivne Psl
  • ArenguPsL
  • Patospsühholingivtsika
  • Inseneripsühholoogia
  • Kriminalistika
  • Meedia
  • Pedagoogidele (metoodikale) pakub huvi
  • Oluline on juurde rääkida, sellele , mis on raamatus kirjas, et
  • tekiks seos ja suunata laps mõtlema jne.!!
  • !!! Et tegveusele kaasneks kõne, selleks on vaja kommenteerida, korrata !!!
  • LOENG
  • b op.ks
  • eesmärk:, mida milleks
  • kuidas teen
  • Struktuur
  • Tähendus eritavad üksused
  • Tähendust omavad üksused
  • orfeemi
  • Prosoodika
  • Kõnevõime
  • vahend
  • eri nähtused
  • märgitasandit
  • verbaalne
  • ; kogemuslikud kujutlused
  • emotsioonid/hoiakud
  • emantilised välju
  • Süntakmaatilised
  • paradigmaatilisest
  • LOENG
  • Eelmine kord: kõnevõime ja selle kujunemine
  • tulemus
  • järgi) 1. osa (ehk selle 5. tasandi jaotamine)
  • LOENG
  • Mõttetasand
  • MIS ON TEKST`?
  • LOENG
  • Kui me esitame küsimusi õpilastele, siis ta vastaks tekstist lähtuvalt
  • mingit teksti osa lugedes! Muidu me ei harjuta neid tekste analüüsima
  • suurematesklassides, kus tekstid suuremad, raskemad, pikemad jne
  • Kõneloomet huvitab
  • seos on operatsioonide vahend ahelas!NB!
  • head asja ja 3 soovitust! Viimaseks loenguks!
  • Tee ÕPETAJALE soovitus
  • LOENG
  • Alatised
  • fakultatiivsed
  • Süvakäänded
  • Kontroll on nii kinesteetiline kui ka
  • kuulmise kaudu
  • *teadlikult kontrollitavad
  • dialoog
  • monoloog
  • Kõne funktsioonid
  • Peamised
  • Paralingvistiline kehakeel on: mitteverbaalne kehakeel
  • Reguleerivast funk-st sõltub, kui palju ja mida in ise suudab teha/tegutseda. Inimese arengu
  • seisukohalt üks olulisemaid asju: lõimib praktilist ja vaimset tegevust!
  • kodeerimisteooria)
  • uletamisteooria
  • interaktsioniteooria
  • Eduka suhtlemise tingimused
  • Suhtlemine sõltub palju teadmistest! Teabebaas peab olema!
  • Mõnel lapsel
  • toimetulekuks keskkonnas. (
  • Õps mõistab rohkem, kui laps talle räägib ja laps mõistab vähem, kui
  • õpetaja arvab!
  • Kõnet mõjutavad
  • täpsus, maht
  • ja kiirus, analüütilisus
  • mõtestatus
  • suunav-osutav, rühmitav
  • mõtestav
  • Juured
  • mõtlemise arenguetapid
  • Kõnearengu teooriad
  • operatsioonid
  • grammatikale

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

78
doc
50
pdf
148
docx
83
doc
21
doc
31
doc
56
doc
78
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto