JUPITER JUPITER Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. JUPITER Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetiel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid,
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks
Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks) . Päikesesüsteemi suurim planeet on Jupiter ning väikseim Merkuur (varem loeti selleks Pluuto). 3. Neli esimest planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustavad Maa rühma. Neid iseloomustab suhteliselt väike läbimõõt, aeglane pöörlemine ning väike kaaslaste arv.
...............lk 4 Nimesaamise lugu....................................................................lk 5 Kaaslased...............................................................................lk 6 Huvitavat...............................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus..................................................................lk 8 2 Üldandmed Hiidplaneet Jupiter on päikesesüsteemis viies planeet. Jupiteri orbiit on Päikesest 778,330,000 km kaugusel. Planeedi ekvatoriaalne diameeter on 142, 984 km. Jupiter on raskeim planeet - selle mass on 318 korda suurem kui Maal. Ehkki Jupiteril on suur mass, on tal suhteliselt väike tihedus. Tema keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal.
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on:
ÜLDINE Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Koos kolme teise hiidplaneedi Saturni, Uraani ja Neptuuniga moodustavad nad 99.5% planeetide massist. AVASTAMINE Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks. [Galileo avameelse toetuse pärast
Planeet Jupiter Karli Põlluäär 9. klass Jupiter on päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Jupiter on viies planeet Päikesest. Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa. Ületab Maa massi 318 korda ja kõikide teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Jupiter on Päikese massist ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetitel puudub tahke pind. Magnetväli on Jupiteril umbes 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad planeedist 8 miljoni kilomeetri kaugusele. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Millest koosneb?
.............................................................2 REGULAR SATELLITES......................................................................................................................3 IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu...........................................................................................................................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu................................................................................................
Kõik kommentaarid