Tere,
lugupeetud kuulajad. Minu nimi on Rebecca ja täna ma räägiksin
teile veidi meie kõigi igapäevasest hoolimatusest.
Niisiis ümbritsevat keskkonda tähele pannes olen jõudnud järeldusele, et
meie inimkonna suurim mure om ükskõiksus . Ükskõiksus omakorda
viitab hoolimatusele. Kõik tahaplaanile jäävad situatsioonid ja
veidi võõramad inimesed, mida peame viimasel ajal tühiseks ja pea
mitte eksisteerivaks, on see, mis tegelikult loeb, on oluline ja
peaks tegema meist ühtehoidva ja hooliva ühiskonna.
Teisalt
räägiksin teile situatsioonist, mis mind kõnet kirjutama ajendas
ja võiks panna ka teid end ümbritsevatele "pisiasjadele"
mõtlema panna. Nimelt bussipeatuses lamas maas teadvusetu noor.
Ümbritsevad inimesed käisid mööda, tegemata teist nägugi. Kui
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bbeca
Õppematerjali autor
HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi tundma ei peaks. Ma kardan jälle haiget saada, sa oled lubanud et ma ei saa, kuid ma pean seda tihti kuulma ja tundma. IGATSUS: Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Kas sulle on vahel tundunud, et sa ei pääsegi enam talle lähemale, et sa saadki teda ainult kaugelt vaadata?
filles Bakunin, ehkki teate, mida ma teile ütlen, nad kirjutavad vene keelt paremini kui mina; see on ikka häbiväärne küll, et miski ei kõlba lugeda, (üle tütarde protestikisa) peale... TÜTRED: Puskin! ALEKSANDER: Puskini. Aga ma ütlen teile, härra parun, et valides mu vanima tütre, olete te valinud kõige targema VARVARA: Mina eelistan Kozlovi. ALEKSANDER: mõistus enne ilu. Ma soovin, et ma oleksin samamoodi talitanud 4 TÜTRED: Oi, häbi! Häbi, papa! Ma tahan siinkohal protesteerida oma ilusa õe nimel Ära kuula teda, Ljubov VARVARA: Vaikust, kui isa räägib!
oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva
Kaks kuud vaid tagasi - kui sedagi!... Kas meenutama pean, mismoodi ema ta küljes rippus - nagu kasvanuks ta iha üha... Jah, ja siis - oh kurat. Naine, nõrkus on su nimi. Kuu vaevalt möödas; vaevu kulunud need kingad, milles isa surnukeha ta saatis, nagu Niobe pisarais... Et tema, et just tema...jumal küll, ka loom, kel pole oidu ega aru, peaks leina kauem! Ja et just lellega, mu isa vennaga läks paari - vaevalt kuu ta silmis püsis pisarate sool, siis juba kihlus...Võika kiiruga end visand verepilastuse sängi - ei tule sellest head; ei võigi tulla. Kuid lõhke süda, suu peab seisma lukus. Ilmuvad HORATIO, MARCELLUS JA BERNARDO. HORATIO: Prints, soovin tervist teie kõrgusele!
XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes. Paljud on kujutanud vabariike ja riike, mida pole eales nähtud ja mille tegelikust olemasolust pole kunagi kuuldud; ja et see, kuidas elatakse, on niivõrd kaugel sellest, kuidas tuleks elada, kogeb pigem hukku kui püsimajäämist see
Võib kujutleda meie rõõmu, kui me seda käsikirja lehitsedes, mis oli meie viimane lootus, leidsime kahekümnendal leheküljel Athose, kahekümne seitsmendal Porthose ja kolmekümne esimesel Aramise nime. Peaaegu imepärasena tundus meile täiesti tundmatu käsikirja leid ajajärgul, mil ajalooteadus on saavutanud nii kõrge taseme. Seepärast tõttasime nõutama käsikirja trükis avaldamise luba, et ühel päeval võõra pagasiga ilmuda Vana-ajaloo ja Keelte Akadeemiasse juhul, kui meil ei peaks õnnestuma, mis on väga tõenäoline, pääseda oma isikliku pagasiga Prantsuse Akadeemiasse. Peab ütlema, et trükiluba anti meile lahkelt. Teatame sellest siin avalikult, et kummutada pahatahtlike inimeste väited, nagu oleks meil valitsus, kes on üsna jahedalt meelestatud kirjanduseinimeste suhtes. 4 Selle väärtusliku käsikirja esimese osa esitamegi nüüd oma lugejatele. Oleme sellele andnud sobiva pealkirja ja kohustume, juhul kui esimesel osal on niisugune menu, nagu
Ihuhädade puhul on lihtne arstile öelda, mis kõige rohkem valutab. Tihti on patsiendil juba enne selge, kuidas see või teine probleem on tekkinud. Sama kehtib ka depressiooni puhul. Kui keegi ütleb: "Mul on depressioon," võib see tähendada mitut asja. Alljärgnevalt on üles loetletud mõned tavalised viisid, kuidas inimesed depressiooni kogevad: Kurvameelsus, meeleheide, kaotusetunne, tühjus, tujutus (tüüpilised tunded lähedase inimese surma puhul); Apaatia, ükskõiksus, motivatsiooni vähenemine või kadumine, väsimus; Võimetus tunda erutust või naudingut, elurõõmu kadumine; Suurenenud tundlikkus kriitika ja äraütlemise suhtes; tundeid on kerge haavata; Madal enesehinnang, enesekindluse puudumine, küündimatusetunne; Ärrituvus, kiirelt frustreerumine, viha; Süütunne, enesesüüdistused, enesevihkamine; Lootusetus- ja/või abitustunne.
ülehomme olen, ja enam iial pole see, kes kunagi olin · Kui minuga mängid , mängid sa tulega . · When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you · Eile õhtul saatsin ingli sind valvama , kuid ta tuli tagasi . ma küsisin : '' Miks ?'' Ta vastas : '' Inglid ei valva ju teineteist . :) '' · Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. · Kui sa saaksid vaadata tulevikku, kas sa teeksid seda? Mina mitte, sest ma kardan et tulevik on ilma Temata. · Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. · Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse . · Aasta Pikim ja Parim Vaheaeg sureb igal aastal 1.septembril , aga tõuseb tuhast nagu fööniks igal aastal klassi lõpuaktusel .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid