orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, seda rohkem on lootust avastada midagi uut ja olulist. Selles mõttes on sveitsi psühhiaatri ja filosoofi, analüütilise psühholoogia rajajaks peetud Carl Gustav Jungi (1875-1961) õpetus asendamatu. Tema mõtte allikmaterjal on rikkalik ja ometi mitte kaootiline: siia kuuluvad inimeste numinoossed kogemused, müüdid, erinevad religioonid, rahvapärimused, unenäod ja juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid. Seega tundub tema õpetuse käsitlemise valik mõtlemise alguspunktiks adekvaatsena.
ühiskondlikul tasandil. Nad on vorminud religiooseid arusaamu ja kombeid ning paljud hingega seotud uskumused on saanud unenäokogemustest. Inspiratiooni on saanud arhitektuur, kunst ja muusika, unenäod on sünnitanud ka müüte. Kõigis läänemaade ja loodusrahvaste varastes kultuurides on unenäod seostunud enamasti religioosse taustaga. Neid arvatati olevat ühenduses teispoolsuse ja üleloomulike jõududega: unenäod olid jumalate või hingede sõnumid. Usuti, et jumalad võivad magajat tema unenäos ka täiesti konkreetselt külastada, hoiatada tulevaste ohtude eest või andsid nõu, kuidas mingis olukorras toimida. Muistsed inimesed tõesti uskusid, et magav inimene on une ajal tõepoolest läbi elanud need sündmused, mida ta unes nägi. Laboratooriumitingimustes läbiviidud uuringute jooksul täheldati aastal 1953, et unenäo nägemise ajal liiguvad magaja silmad silmalaugude all vilkalt. Seda hakati nimetama REM- unestaadiumiks ( lühendina sõnadest rapid eye movements).
1.5 Okyrhoeli enestes....................................................................................5 1.6 Anne eluärratamiseks...............................................................................5 1.7 Asklepiose surm.....................................................................................5 1.8 Kättemaks Zeusile...................................................................................6 2 PÜHENDUS PAIGAD JA SÜMBOLID 1.1 Asklepiosi sümbolid................................................................................7 1.2 Epidaurose pühamuid..............................................................................8 1.3 Pühauni...............................................................................................8 KOKKUVÕTE..............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................
Sümbolid Heeroldikepp · Kaks madu väänlevad ümber saua. · Sümboliseerib äikest ja kuu faase. · Madudega põimitud saua, kreeka jumala Hermese ja tema paariku, roomlaste Mercuriuse atribuut sümboliseerib mediteerimist vastand jõudude vahel. · On tõlgendatud ka homöopaatilise meditsiini märgina. · Samuti on ta ka kaubanduse sümbol. Küllusesarv · Küllusesarv on Veinijumala Diomposese ja Demeteri ning Priapore sümbol. · Küllusesarv ei saanud Roomas kunagi tühjaks. · Lääne kunstis tähendab küllusesarv ohtrust ja õitsengut, veel on see ka Maa, sügise,
Sümbol on ka mingi mõiste või suuruse tähis. Tähendus Sümboli tähendus sõltub enamasti kontekstist Nt: ,, Valge tuvi´´ ,,Punane´´värv Ideeliselt on sümbol (võrreldes konventsionaalsete märkidega) siiski ikoonilise komponendiga Märgiprotsesside evolutsiooni Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek Sõnad Zestid Zargoon Stiil Rõivastus Soeng Kujundid Objektid Staatuse sümbolid Liigid TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill Troon Koer Püramiid Kassid Ruut ja kolmnurk Kotkad ja kullid Kera Tornid Fööniks Kroon Liblikad ja mesilased Skepter Krabid Võtmed Mäed Nool Vähk Madu Teravili Viljatud maastikud
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel.
Kristlikud sümbolid Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat .
lainetest, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene LAPSED- Erose, Aenease, Harmonia, Priapot ja Hermaphroditost (viimase isa on Hermes). ISELOOMUOMADUSED- Kaval võrgutaja, vastupandamatu ( röövis aru isegi tarkade peast), truudusetu, hindas armastust üle kõige, sekkus teiste armuasjadesse, kuid ei saanud enda omadegagi hakkama KEDA KAITSEB- Kaitseb tingimusteta armastust SÜMBOLID- Eriti viljakad või ilusad loomad nt tuvi ja ilusad lilled nt roos, mis viitavad tema võimule looduse üle. MÜÜT- Armastuse ja ilu jumalanna Venus supelnud kord meres. Siis sündinudki veevahust roos. Venus näinud imeilusat valget lille ja võtnud selle oma kätte. Roosil aga olnud okkad, mis teinud Venuse käe katki. Jumalanna veri värvinud roosiõie punaseks. Sellest ajast ongi punane roos armastuse sümboliks. Aga kui vanaroomlane sõbra intiimsele lõunale kutsunud, riputanud ta laua kohale valgetest roosidest punutud vaniku
Kõik kommentaarid