rohkem on lootust avastada midagi uut ja olulist. Selles mõttes on sveitsi psühhiaatri ja filosoofi, analüütilise psühholoogia rajajaks peetud Carl Gustav Jungi (1875-1961) õpetus asendamatu. Tema mõtte allikmaterjal on rikkalik ja ometi mitte kaootiline: siia kuuluvad inimeste numinoossed kogemused, müüdid, erinevad religioonid, rahvapärimused, unenäod ja juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid. Seega tundub tema õpetuse käsitlemise valik mõtlemise alguspunktiks adekvaatsena. Töö aluseks on põhiliselt Jungi enese teoloogiateemalised käsitlused. Kuivõrd nendest eesti keeles senini kokkuvõtlik ülevaade puudub, oli valik ühene - töö saab olla vaid neid kirjeldav. Keegi peab esmalt ,,maastiku kaardistama". Alles siis on võimalik hakata sellel ning sellelt
UNENÄOD Unenägude mõistatus on inimesi läbi aegade huvitanud. Kõigil ajalooetappidel on otsitud seletusi unenägude tekkimisele, tähendusele ja nende imepärasele pildimaailmale ning proovitud seletada nende sõnumit. Tänapäeval pannakse unenägude tõlgendamine (ehk oneiroloogia) sageli samasse patta koos astroloogia, numberoloogia ja teiste " uduteadustega". Eemisel sajandil oli unenägude tõlgendamine kõrgelt hinnatud tegevus. Inimesed kuulasid oma unenägusid hoolega ja said nende vahendusel igatsetud nõuandeid ja juhtnööre. Unenägude suurest tähtsusest kõneleb ka see, et need avaldasid mõju ühiskondlikul tasandil. Nad on vorminud religiooseid arusaamu ja kombeid ning paljud hingega seotud uskumused on saanud unenäokogemustest. Inspiratiooni on saanud arhitektuur, kunst ja muusika, unenäod on sünnitanud ka müüte.
1.5 Okyrhoeli enestes....................................................................................5 1.6 Anne eluärratamiseks...............................................................................5 1.7 Asklepiose surm.....................................................................................5 1.8 Kättemaks Zeusile...................................................................................6 2 PÜHENDUS PAIGAD JA SÜMBOLID 1.1 Asklepiosi sümbolid................................................................................7 1.2 Epidaurose pühamuid..............................................................................8 1.3 Pühauni...............................................................................................8 KOKKUVÕTE..............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................
Sümbolid Heeroldikepp · Kaks madu väänlevad ümber saua. · Sümboliseerib äikest ja kuu faase. · Madudega põimitud saua, kreeka jumala Hermese ja tema paariku, roomlaste Mercuriuse atribuut sümboliseerib mediteerimist vastand jõudude vahel. · On tõlgendatud ka homöopaatilise meditsiini märgina. · Samuti on ta ka kaubanduse sümbol. Küllusesarv · Küllusesarv on Veinijumala Diomposese ja Demeteri ning Priapore sümbol. · Küllusesarv ei saanud Roomas kunagi tühjaks.
Sümbol on ka mingi mõiste või suuruse tähis. Tähendus Sümboli tähendus sõltub enamasti kontekstist Nt: ,, Valge tuvi´´ ,,Punane´´värv Ideeliselt on sümbol (võrreldes konventsionaalsete märkidega) siiski ikoonilise komponendiga Märgiprotsesside evolutsiooni Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek Sõnad Zestid Zargoon Stiil Rõivastus Soeng Kujundid Objektid Staatuse sümbolid Liigid TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill Troon Koer Püramiid Kassid Ruut ja kolmnurk Kotkad ja kullid Kera Tornid Fööniks Kroon Liblikad ja mesilased Skepter Krabid Võtmed Mäed Nool Vähk Madu Teravili Viljatud maastikud
Jeesust tähistavad varakristlikud sümbolid: Hea Karjane õlgadel lammast kandev mees. Selle motiivi aluseks on Jeesuse sõnad endast kui heast karjasest, kes hoiab oma kogudust huntide eest Lammast kandva karjase kuju oli sümbolina tuntud juba kreeka kunstis: kreeka jumal Hermes karja kaitsjana kandis oma seljas ühte voonakest. Kala Kristuse sümbol varakristlikus kultuuris; kala motiivi võis näha katakombide seinamaalingutel ja mosaiikidel, salamärgina valgustitel ja pitseritel.
Valvsuse sümbol (usuti, et lõvi magab lahtiste silmadega). Mitmete pühakute atribuut (Egiptuse Püha Maarja, Püha Euphemia, eremiit Püha Paulus jt). Lohe(madu)– renessansskunstnike väljavalitu kujutamaks Kuradit. Lohet kui Jumala vaenlast on eredalt kirjeldatud Johannese ilmutuses: „Ja sõda tõusis taevas:Miikael ja tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale. Lohe on Püha Margareta ja Püha Marta jt pühakute atribuudiks, kes olevat lohega võidelnud. Madu kui inimkonna ahvatleja patule, pakkudes Eevale paradiisiõuna. Pealuu - maapealse elu kaduvuse sümbol, maiste asjade tühisuse sümbol. On kasutatud ka pattu kahetsevate pühakute - Püha Maarja Magdaleena, Püha Pauluse, Püha Hieronymuse ja Assisi Püha Franciscuse atribuudina. Ka eremiite on tavaliselt
härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. PILT- ATHENA NIMI- Athena ehk Minerva MILLE JUMAL- Tarkuse ja kudumise jumalanna KEDA KAITSEB- Sõjameeste, tsivilisatsiooni, põlluharijate, kangelaste ja käsitöö kaitsja. Kaises ka Ateena linna. PÄRITOLU/SÜND- Zeusi peast sündinud tütar ISELOOMUOMADUSED- Tark, hoidis õiglust, osav SÜMBOLID- Öökull, madu, oda, kiiver MÜÜT- Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga