KOKANDUSE TÖÖ . Mariliis Toome Rocca al Mare kool 6b klass Juhendaja : Kaie Mei Tallinn 02.04.2009 Sisukord . lehekülg Milline ma olen ? 1 Mis on tervislik toitumine ? 2 Mida soovitavad süüa toiduteadlased , kuidas ja kui palju ? 2 10 käsku söömiseks 2 Toidupüramiid
��#ࡱ#�################;###�� #####################################����########��������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ��������������������
suure edu ning positiivse kriitika ajastut. Pajudes tema selle perioodi töödes oli kasutusel lehtkuld. Rohket kullakasutust on näha juba "Pallas Ateenal" ning "Judith I", kuigi enim tuntud tema selle aja töödest on siiski "Adele BlochBauer I portree" ning "Suudlus". 1911. aastal tõi maal "Elu ja Surm" talle esimese auhinna maailmanäitusel Roomas. Gustav Klimt suri 1918. aastal Viinis. LOOMING Gustav Klimti väga isikupärase siili tõttu on tema tööd kergesti äratuntavad. Tema piltidel näeme palju kuldset või ülivärvilist mustrit , olgu see siis maali taustal, rõivastel või eraldi dekoorina. Rohke kuldse värvi ja isegi ehtsa lehtkulla kasutamise pärast nim. tema edukaimat perioodi "kuldseks perioodiks". Usutavalt mõjuvate inimfiguuride põimimise abil rohke mustripinnaga soovis Klimt traditsioonilist modernsega ühendada.
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodi
D�reri virtuoossed puul�iked t�id talle kuulsust �le terve Euroopa juba varases nooruses. P�rast �pinguid Itaalias naasis D�rer N�rnbergi, kus ta avas oma ateljee ja p�hendus kogu eluks s�venenult kunstile. Lisaks mainekale ja aktiivsele tegevusele kunstnikuna oli D�rer ka matemaatik ning teoreetik, k�sitledes muuhulgas p�hjalikult ka ideaalse ilu kaanoneid, teoretiseerides, et ilu on looduse looming, mille p�hialuseks on korrap�rased reeglid, kood, mis vormib ilu struktuuri. D�reri ellusuhtumise, filosoofia, ajastutundlikkuse ja fantaasia ning uuendusliku meele parimaks n�iteks on tema tehniliselt laitmatu ja sisult k�nekas looming. Albrecht D�reri t��d on eksponeeritud erinevates muuseumites �le maailma, sealhulgas Albrecht-D�rer-Haus, N�rnberg, Saksamaa; Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Birmingham Museums & Art Gallery, Birmingham, Inglismaa; Riiklik
LEKTÜÜRILEHT Pealkiri: Saladuslik saar Autor: Jules Verne Lk arv: 436 Illustraator: - 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Reisist saarele, kus veedetakse palju aega. Viie mehe õhupalli reisist tormi ajal Kindlasti on seal palju seiklusi. avastamata saarele. Nad pidid veetma seal neli aastat, aastate jooksul satuvad nad surmaohtu ja paljudesse seiklustesse. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jr Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk k Nr N r 1. Need sõnad andsid Nabile lootuse tagasi. Sest, Nab arvas et härra Smith on 46 surnud ja ta oleks sinna peremehe
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool TEHISNÄRVIVÕRGUD JA NENDE RAKENDUSED Õppematerjal Koostas: Eduard Petlenkov Tallinn 2004 1 Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron .............................................................................
Kõik kommentaarid