Gustav Adolfi Gümnaasium Henri Marie Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa Referaat Katriin Bachmann 12 A 2011, Tallinn Sissejuhatus Henri de Toulouse-Lautrec on üks kõige põnevamaid ja isikupärasemaid kunstnikke. Tema maalide teemadeks on 19. sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautrec 19
............................................................................................. 6 Elu lõpul................................................................................................................. 6 Tuntumad tööd....................................................................................................... 7 Kirjandus................................................................................................................ 7 Lapsepõlv Henri de Toulouse Lauterc (1864-1901) sündis Prantsusmaal Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma prestiizi suurelt jaolt kaotanud. Tema vanemad olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adèle de Toulouse-Lautrec. Vanemad lahutasid pärast noorema poja Richardi surma 1868. aastal. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Céleyrani lossis Narbonne'i lähedal. Henri ilmutas suurepärast joonistamisannet juba varajases lapsepõlves, mida näitavad
septembril 1901 Malromes Pariisis. Ta oli prantsuse impressionistlik kunstnik. Kuulasimaks sai ta Moulin Rouge reklaamplakatiga. Elukäik Henri de Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede põhjaosas Tarni departemangus Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, kes kunagi oli väga prestiizikas, kuid oli oma prestiizi suurel määral kaotnud. Tema vanemateks olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma lapsepõlve Bosci lossis ja Celeyrani lossis Narbonne'i lähedal. Henri murdis 13-aastaselt vasaku jala ja 15-aastaselt parema jala. Kuna ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuudulikuse all, siis tema jalgade kasv jäi seisma. Tema ülakeha oli normaalses suuruses, kuid jalad palju lühemad kui täisealisele mehele omased. Tema pikkuseks oli 150 cm. Kuna tal oli see puue siis alguses pidi at palju aea vooids olema ja hiljem sai kõndida kepi abiga.
Henri de Toulouse-Lautrec. Toulouse-Lautrec oli prantsuse kunstnik, ta sai kuulsaks Moulin Rouge´i reklaamplakatiga. Ta sündis Prantsusmaal, Lõuna-Püreneede piirkonnas.Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, mis oli oma presitiizi suurelt jaolt kaotanud. Toulouse-Lautrec´i vanemad olid krahv Alphonose de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Celeyrani lossis Narbonne´i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuuduse all, siis tal ei kasvanud luud korralikult kokku ning tema jalad enam ei kasvanud. Kui ta jõudis täisikka oli tal normaalse suurusega kere, aga jalad olid tal ebanormaalselt lühikesed. Tema kasv oli umbes 150 cm.Ta pidi oma puude tõttu palju voodis lamama. Hiljem vajas käimisel keppi. Onu avastas varakult ta kunstiande. 1882.aastal lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ja läks Pariisi
Kuressaare Gümnaasium TOLOUSE- LAUTREC Referaat Koostaja: Raine Metsalu klass: 11e Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................3 ........................................................................................................................4 Määratud saatus ja lapsepõlv..................................................
tunnustanud tema joonistusi. · "Gustave Lucien Dennery portree" (1883)/ õli lõuendil 55x 46 cm Pariis, Musee' d'Orsay KUNSTIÕPINGUD · Bonnat' ateljee- Fernard Cormon'i ateljee (1845-1924).(aktimodellide joonistus) 1884 lahkus, 1886 pöördus tagasi. EMA · Adele de Toulouse- Lautrec: · Innustas poega kunstiõpingutel. · Materiaalne toetus. · Lahus olles, tihe kirjavahetus. · Ainuke isik, keda Henri nii tihti portreteeris ning nii tundeküllaselt väljendas. ELU KROONIKA · Pöördus vaimustunult avangardistliku kunsti (nt. Edgar Degas') loomingu poole. · Asus elu mööda saatma täiesti oma tahtmise järgi. Suurenenud alkoholitarbimine ning sagedased bordellide külastused täitsid sellest ajast alates olulise osa tema elust. · Jäädvustas Pariisi ööelu visandiplokki- ..ateljees menukad õlimaalid. "Kassiahastus: joodiknaine (Suzanne Valadon)"
HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal.Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et perekonnas oli kunstiharrastus traditsiooniks (Henri vanaisa, isa ja onu olid head joonistajad).Ema kiitis Henri püüdlused kunsti vallas heaks ning püüdis igati nooruki võimeid arendada
Kunstnikud: Paul Cezanne (19. jaanuar 1839 22. oktoober 1906) oli prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kelle loomingut peetakse sillaks impressionismi ja kubismi vahel. Maale · "Moodne Olympia" · "Poodu maja" · "Sainte-Victoire'i mägi" · "Suured suplejad" Eugène Henri Paul Gauguin [gogää(n)] (7. juuni 1848 Pariis 9. mai 1903) oli prantsuse üks tuntumaid postimpressionistlikke maalikunstnikke Tema maalimistehnika areng oli äärmiselt kiire ning juba 1880ndate esimesel poolel valmisid tema esimesed tõsisemad impressionistlikku laadi teosed. Gauguini impressionistliku stiili viljelus kestis aastani 1888, mil ta tüdines zanrist lõplikult teda häiris eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine. 1880ndate lõpuaastail
Kõik kommentaarid