Kaasajal on rannaniitude pindala maailmas tugevalt vähenenud kas randade kasutusviisi muutumise või harvematel juhtudel rannaniidul majandamise lõppemise tõttu. Eestis on erinevalt Lääne-Euroopast rannaniitude kadumise peamiseks põhjuseks nende traditsioonilise kasutuse lõppemine. Eesti esinduslikumad rannaniidud asuvad Kihnus ja Laidevahe-Siiksaarel(Saaremaal). Rannaniidule iseloomulikes tingimustes saavad kasvada vaid nn. halofüüdid, s.t. taimed, kes suudavad taluda primitiivsete rannikumuldade suurt soolasisaldust. Sõltuvalt ranniku tüübist eristatakse 4 erinevat rannarohumaade taimekoosluste rühma. 1) rannaniitude taimekooslused - levivad ranniku-gleimuldadel, ranniku-kamargleimuldadel ning liigniisketel glei- ja turvastunud muldadel merelahtede tasastel rannikuil. Merele lähemal, tavaliselt soolasest veest otseselt mõjutatud alal kasvavad väikese alsi, soomusalsi,
maastikukaitsealal, Kihnus). Rannaniit …. • •… on ala, mis vähemalt teatud ulatuses külgneb merega, kus valitseb niidutaimkate ning mida võidakse kasutada karjamaana, harvem heinamaana. • •Primaarsed • •Sekundaarsed Kuidas rannaniidud tekkisid (tekivad)? • •Eestis lääne- ja loodeosas rannik tõuseb pidevalt (2-3 mm/a). • •Esmalt tekivad pioneerkooslused, hiljem primaarsed niidud (halofüüdid e soolalembesed taimed). • •Varasema tiheda asustuse tõttu võeti koheselt karjamaana kasutusse (hoidis ära alade roostumise, kadastumise ja metsastumise). Kus nad Eestis paiknevad? • Ranniku ja saarte rannajoon ca 3800 km pikkune ja geoloogiliselt mitmekesine. • •Põhjarannikul vaid fragmendid, ulatuslikult Lääne- Eestis ja läänesaartel. • •Enam levinud mölli- ja moreenrandlate piires. Kokku on Eestis
mitmesugune kasvu-alus: liiv, tuderluga, rannikas, rand-õisluht, valge kastehein, alsid, rand- klibu, adruvallid; iseloomulik aster, nadaheinad, orashein, roog-aruhein soolsus Soostunud rannarohumaad: Rannaniidud tarnad, soonerohud, alsid, sinihelmikas Soolalembesed taimed ehk halofüüdid on näiteks soolarohi, Rannaroostikud: rand-teeleht, rand-soodahein kare kaisel, pilliroog, randaster, kõrkjad Liigirikas taimestik; kadakad, kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke ka sarapuu, angerpist, Looniidud mullakiht, kõikuv veerez iim, enamasti Lääne- ja
Ülemäärased kogused põhjustavad rakkude ahenemist ja suurte õhulõhede tekkimist lehes. Rakkude ahenemise tulemuseks on lehtede pruunistumine ja klaasistumine. Soolastress. Risosfääri kõrge soola kontsentratsioon tekitab stressi läbi vee defitsiidi ja iooni mürgisuse. Soola välistamine ja osmootne regulatsioon mängivad mõlemad suurt rolli kõrge soola keskkonna talutavuses. Taimi, mis kasvavad kõrge soola sisaldusega pinnastel, nimetatakse halofüütideks. Mõned halofüüdid on tuntud kui soola regulaatorid, mis ei ima soolasid, vaid väljastavad neid aktiivselt oma juurtest. Teised soola regulaatorid võtavad soola üles, aga eritavad suuri koguseid läbi spetsiaalsete soola näärmete lehtedes. Soolastress saab taimi vigastada kolmel viisil. Esiteks kõrged soolakontsentratsioonid (eriti naatriumi) muudavad pinnase struktuuri. Teiseks kõrged soolakontsentratsioonid on keerukalt seotud veestressiga. Need tekitavad madala pinnase vee potentsiaali, s.o
5.Alvaritel üldse väga tugev kahetine niiskuse mõju 5.1paene aluspõhi ei lase vett hästi läbi - üleujutused kevadeti või suuremate vihmadega; 5.2Päikesele ja tuulele avatud ning õhukene mullakiht kuivab suviti põuasel ajal lõpuni läbi. 6.Seega on siin taimedel pidev/sage stress, mida paljud liigid ei talu. Mullaomadused 1.Soolsus rannaaladel - ainult halofüüdid taluvad (Eestis siiski soolsuse mõju vähene); 2.Toiteained - määravad produktiivsuse ja seeläbi ka konkurentsitingimused. 3.Mulla happesus - aluselistel muldadel suurem liigifond ja liigirikkus; happelisi muldi talub oluliselt vähem liike; 1.Madalad rohustud 10-50 cm, alvarid, saliinsed rannaniidud, osa pärisaruniite. 2.Keskmised rohustud 50-150 cm, tootlikumad pärisaruniidud, majandatavad luhaniidud, suur osa kultuurrohumaid. 3
liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea, mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Soolaku sihtkaitsevööndi taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all hall soolmalts (Halimione pedunculata) ja rand-soodahein (Suaeda maritima). Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit) segamini hallhülgega. Meres kasvab mitmeid kõrgemaid taimi, näiteks merihein ning särjesilma ja penikeele liigid, ning vetikate liigirikas pere, kellest tuntumad on põisadru ja agarik. Laiud on peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Linnuliike on
välja luitetaimkate. Omapärane avataimkate kujuneb välja soolakulistel muldadel tasaste lahtede rannikuil eelkõige Lääne- Eesti mandriosas, Saaremaa ning Hiiumaa lõuna- ja kagupoolseil rannikuil ja madalatel laidudel. Madalates lohkudes, kus merevesi võib suvel ka täiesti ära aurata, on soolade kontsentratsioon muldades kõige kõrgem, eriti ülemises kihis, mis avaldab mõju taimkatte liigilisele koosseisule. Seal kasvavad madalad lihakad soolakutaimed (halofüüdid), nagu harilik soolarohi, rand-soodahein, hall soolmalts, rand-teeleht. Peenema lõimisega ranniku-gleimuldadel saliinses vöötmes areneb juba enam-vähem liitunud taimkate (katvus ca 50%), neid nimetatakse mõnikord ka pärisrannarohumaadeks. Esinduslikud on kooslused, kus domineerivad rannikas ja tuderluga, millele lisanduvad veel rand-õisluht, mitmed kõrrelised (valge kastehein, punane aruhein), tõmmu soonerohi, maasapi liigid, randristik jne. 4.4
Liivarannad ja luited on levinud kohati ka Soome lahe ääres ning Saaremaal ja Hiiumaal. Lääne-Eestile on aga omased roostikega kaetud mudased kaldapiirkonnad. Põhja- ja Lääne-Eestis on levinud samuti kivised moreenrannad koos juhuslike rändrahnudega. Olulise osa Eesti rannikust ilmestavad muidugi pangad, millest tuntuimaks on mööda Põhja-Eestit looklev Balti klint, mis Eesti aladel kulgeb Osmussaarest Narvani. Rannaniidule iseloomulikes tingimustes saavad kasvada vaid nn. halofüüdid, s.t. taimed, kes suudavad taluda primitiivsete rannikumuldade suurt soolasisaldust. Sõltuvalt ranniku tüübist eristatakse 4 erinevat rannarohumaade taimekoosluste rühma. Liivarandade taimekooslused - koosnevad peamiselt vähenõudlikest liivataimedest - psammofüütidest, kellele mereheidisega väetatud aladel lisanduvad lämmastikulembesed (nitrofiilsed) taimeliigid. Veepiiri lähedal kasvavad tavaliselt üksikud rand-ogamaltsa ja liiv-merisinepi isendid
annaabi.ee 
