19. sajandil toimus teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" direktori assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid näitlejate paigutamise kohta fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud oma autoritahtega asendada kaotatud norme ja reegleid. Nii tekkis teatris uus lavastuse valmimise skeem, mis üldjoontes kehtib tänapäevani. Direktor hiljem direktsioon keskendus nüüd täielikult ettevõtte majanduslikule küljele, jättes üldise kunstilise juhtimise peanäitejuhi hooleks. Sealjuures võis proovide korraldamise ja lavastuse tehnilise külje eest hoolitseda ka assistent ehk lavastusjuht. Vastutus konkreetse tüki eest lasus
1598. aastal suri Philippe II, olid keelatud armuintriigide näidendid ehk ilmalikud teatrietendused. Põhjus: teater võõrutab inimesed tööst jne. Lopet ei saa pidada religioosseks näidendikirjutajaks. Lope teemaks oli ja jäi elu selle mitmekülgsuses, kirevuses, mitmepalgelisuses. Lopel sünnib sama renessansi dramaturgia, mis Itaalias jäi sündimata (Itaalia commedia erudita sündis aga ei olnud elujõuline). Selgus, et renessansi dramaturgia on hoopis teine kui ette kujutasid Itaalia humanistid. Tuli välja, et reeglid on renessansi vaimule vastu näidustatud, sest need piiravad liikumist, hoogu, välistavad amatöristi nagu loodusele tõmmata korsett ümber. Tema näidendites võidab alati andekam, täisväärtuslikum tegelane. Lope järgi võib saatuse enda kasuks keerata. ,,Koer heintel" originaalis ,,Aedniku koer" selle näidendi tegevus toimub Itaalias Napolis, seal elab lesk krahvinna Diana
Tundub, et Verdi teoseid tabanud fiaskode peapõhjused olid siiski loomingulist laadi. Halvasti mõjusid ooperite kvaliteedile ka ülinapid, kiirustama sundivad tähtajad. Veneetsiast Milaanosse pöördunud, jätkas Verdi uute teemade valimist. Ta mõtles saksa dramaturgi Z. Werneri unustatud tragöödiale "Attila". Naapoli teater "San Carlo" pakkus talle koostööd võimeka libretisti Salvatore Cammaranoga (18011852) Voltaire'i tragöödia "Zaire" ainelise ooperi loomiseks. Meelitavast perspektiivist hoolimata lükkusid mõlemad kavatsused edasi ning päevakorrale tõusis Byroni tragöödia "Kaks Foscarit" süzeele kirjutatud helitöö, XV sajandi Veneetsia, vaenlastest ümbritsetud isa ja poja traagilis-üllad kujud ning sünge heroika kütkestasid Verdit sedavõrd, et ta teose dramaturgilise staatilisuse ja kontrastinappuse märkamata jättis. Ehkki 3. novembril 1844. a. Roomas "Argentina" teatris esietendunud "Kaks
aastakäigu egiptuse nuhtlused sõda, Siberi vangilaagid, vaevane oma koha otsimine ühiskonnas, mis temast ja temasugustest midagi teada ei tahtnud, siis kaks ebaõnnestunud abielu, millest ta pärast mitu aastat kestnud kõhklemisi ja arupidamist viimaks ummisjalu põgenenud oli, ja üks peaaegu õnnelik abielu, mille kuri jumal või saatus luba küsimata ise talt ära võttis. Niisuguseid nagu tema oli sadu, küllap tuhandeid." Autoril oli salasoov oma elu sel moel uuesti läbi kirjutada, aga aega jäi napiks. Raamatu lõpul on minategelane R. neljateistkümneaastane. Käes on juuni 1940. Lapsepõlve lõpp. 18. "Laevad kaotavad tüüri" (1993, ilmus postuumselt tütar leidis pärast isa surma sahtlist juba nooruses kirjutatud käsikirja) 1951. a sahtlisse kirjutatud romaan eesti kunstnikkonna algavast sovetiseerumisest. Söakas ja kompromissitu, kirjutatud autori noorusele kohase
Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine
on mats, Kaval-Ants neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) - näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938). Pilet 4 7. ANTIIKTEATER- TEKE, LAVASTUS, KORRALDUSLIK KÜLG. SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele, kelle auks peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
