50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
käts kätlin
Õppematerjali autor
1 Rahvastikuprobleemid Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2006. aastal oli Maa elanike arv 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka suremus, siis tekkis negatiivne
Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse v
muusikafestivalid igasse kodusse. Siinkohal tekkiski sõna massikultuur.Hakati ka laialdaselt kasutama reklaami. Tekkisid erinevad moesuunad ja see suurendas omakorda meelelahutuse tootjate sissetulekuid. 1960. aastatest hakati rääkima ka mitmesugustest liikumistest, näiteks feministlik liikumine, mille tagajärjel on kõikjal maailmas tunduvalt kasvanud naiste osa ühiskondlikus elus, kuid mõned ebavõrdsusega seotud probleemid on seotud tänapäevani.. Inimeste ostuvõime kasvas üsna kiiresti ning see soodustas ka massilise tarbimise tekkimist. Hakati tegelema massitootmisega. Inimeste kodudesse ilmus üha rohkem uusi asju ja täiustati juba olemasolevaid kaupu, näiteks autosid, mööblit, riideid. Juurde tekkisid pesumasinad, külmkapid, mikrolaineahjud, mitmesugune sidetehnika. Seoses arvuti turuletulekuga hakati pakkuma üha uusi teenusteliike, näiteks internetipank
Osoonikihi hõrenemine ja sellega kaasnevad probleemid Osoon Osoon on hapniku teisend, mis koosneb kolmest aatomist normaalse kahe asemel. Kolmas lisa-aatom muudab meie sissehingatava gaasi mürgiks. Atmosfääris toimuvate protsesside tagajärjel osoon kergesti laguneb ja tekib taas. Osoon on mürgine ja ebameeldiva lõhnaga. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni
Loodus ei andesta vigu Ajal, mil maailm murrab pead, mida teha lähiajal ähvardava energiakriisiga, on jäänud kahe silma vahele, et vahepeal on saabunud veekriis, mis on kujunenud kõige tõsisemaks tevishoiu- ja keskkonnaprobleemiks maailmas. Maa pinnast on ligikaudu 72% kaetud veega, kuid sellest 97% on soolane, 2% jääs, seega vaid 1% on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Viimasel paaril sajandil on vee tarbimine kasvanud kiiremini kui rahvastik ning maailma veeressursid on jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus. Samal ajal, kui vaesuses elav Afganistani perekond peab hakkama saama 10 liitri veega päevas, raiskab keskmine USA perekond 600 liitrit. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Näiteks Indias annab
ainult naaberriikidega, vaid ka paljude teiste riikidega. Selle tõttu on ka riikide vaheline transport odavam, majandusliku avatuse kasv riikidel, riigiülesed kaubanduskokkulepped, madalamad ärikulud ning multinatsionaalsete korporatsioonide tekkimine. (Parts, E. 2012) Globaalse kommunikatsiooni areng kiirem ja odavam globaalne kommunikatsioon, internetiteenuste areng ja levik, globaalsed infovõrgustikud, uued tehnoloogiad, kasvav teadlikkus rahvusvahelistest probleemidest. Globaliseerumine soodustab ka migratsiooni alaline elamaasumine teise riiki, (ajutine) töötamine või õppimine teises riigis, rahvusvaheline turism. Ning veel üks tegur mis soodustab globaliseerumist on kultuuri arenemine kultuurivahetus (import, eksport), globaalne reklaamturg. (Parts, E. 2012) 1.2. GLOBALISEERUMISE NEGATIIVSED ASPEKTID
................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid................................................................................... 4 3.2 Õhu saastumine............................................................................................ 5 3.3 Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine.......................................................6 3.4 Osooniaugud................................................................................................. 7 3.5 Loodusvaradega kaasnevad probleemid.......................................................7 3.6 Veekriis.......................................................................................................... 8 3.7 Metsade hävimine......................................................................................... 9 3.8 Kõrbestumine................................................................................................ 9 3.9 Bioloogilise mitmekesisuse vähendamine.......................................
Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. 1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3. Globaalsed keskkonnaprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed a. Rahvastikuprobleemid 10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit 1930 2 miljardit 2000 6,3 miljardit. aastaks 2050 ca 11,6 miljardini. Eesti probleemiks: liiga palju rahvas koondunud ühte kohta, surevad välja selletõttu väikelinnad, esinevad suure keskkonnaprobleemid (reostus). Eripärane on ka see, et tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas. b. Jäätmeprobleemid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid