kasvaks. Kolmas tendents oli Lääne-Euroopas (aga ka Ameerikas), kus otsiti uusi kanaleid demokraatia liikumiseks. Saksamaal rohelised - poliitika ei peaks toimuma ainult vanades institutsioonides nagu parlament jne --> tahtsid viia poliitika uutele alustele, rahvale lähemale. Küsimus kas kodanikeühiskond on poliitiline või mitte? Meie poliitilised nõudmised peituvad igapäevategevustes. Ernest Gellner poliitikafilosoof, 1994. avaldas ,,Conditions of Liberty" --> ,,Kodanikuühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogum, mis on piisavalt tugev vastu panemiseks riigile, takistab riigi survestamast atomiseerimast, ühiskonda." Edward Shils tsiviliseeritud ühiskond. Inimesed arvestavad üksteisega, siiras tahe midagi teha üldiseks hüvanguks. Avalikkus Jürgen Habermas uuris avalikkust kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud
Gellneri seisukoht Modernismi esindaja Ernest Gellner vaatleb rahvuslust kui poliitilist põhimõtet, mille põhipostulaadiks on, et nii rahvuslik kui ka poliitiline üksus langeks ühte. Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud
• Spetsialiseerumise tagajärjel vastutusala kitsus • Kollegiaalsus ja organisatsiooni huvide eelistamine • Otsuste impersonaalsus või informeeritus • uus avalik haldus (New Public Management, NPM) 1980-90 a:d: Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. • Kodanikuühiskond Ernest Gellner (1925-1995) “Conditions of Liberty” (1994) “Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks, et kodanikeühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogu, mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonna atomiseerimast ja selle üle domineerimast” • • Robert D
segunenud ,et geneetilist alust kindlasti rahvusele ei ole. Keel kui rahvuse alus- mille poolest ameeriklased brittidest erinevad või kuidas seletada sveitsi rahvust. Rahvus kui ühine religioonitunnetus- väga erinevad usud on ka võimalik. Rahvus kui kindla territooriumil olijad- ei, kuna ühe rahvuse territoorium on ajaloos muutuv. Millal tekkisid rahvused? Modernistlik seisukoht (E. Gellner), Modernistid ütlevad et rahvus on modernse ühiskonna nähtus ja varem seda ei eksisteerinud. Gellner ütleb,et rahvus pole muud, kuid industrialiseerimise produkt ja moderniseerimise nähtus. Kõik kogukonnad, mis eksisteerisid enne Pr revol ei tuginenud ju rahvusele, olid erinevad riigid ja kogukonnad. Need olid moodustunud dünastilistel või religioosetel põhimõtetel, mitte rahvusel. Rahvusriik sõnastati alles esimest korda Pr revol ajal- riik peab toestama rahvuslikke huve. Rahva huvi poliitika vastu hakkas kasvama läbi ajakirjanduse ja kirjaoskuse.
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Rahvuslik identiteet on konstrueeritud läbi ajaloo tõlgenduste, rituaalide ja traditsioonide loomise, tahtliku ja organiseeritud unustamise jms. Benedict Anderson. Imagined Communities. (1983) Rahvuslus on ideoloogiline konstruktsioon, nö ettekujutatud kogukond, kus tuntakse ühtsustunnet mingi joone (rahvuse) jagamise ja inimestega, keda pole kunagi kohatud. Trükipressi ja ajakirjanduse roll selles - rahvus tekkis auditooriumi piires, kelleni Ernest Gellner Natsionalismi teke seotud tööstusühiskonna vajadustega. Masinad nõuavad haritumat rahvast. Homogeensus riigi piires läbi hariduse. Natsionalismi ideaal - rahvusriik (riik ja rahvus langevad ühte). Klass ja rahvus: kui mõni klass on teisest rahvusest, kujunevad pinged. Rahvus ja neoliberalism Neoliberalismis on kapital valgunud üle riigi piiride Klassi tähenduse vähenemine neoliberaalses rahvusriigis.
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
