moodustuvad elumuskõverad endeem-liik või takson,mille levik piirdub mingi suhteliselt väikse maa-alagaendemism-päriskodususentroopia-süsteemi määramatuse,korrapäratuse määr,ka kätesaamatu energiaerütoopne-elupaika vähevalivfluktuatsioon-demökoloogiaspopultasioon järsk aastatine muutumine.Sünökoloogias koosluse muutumine mõne kuni kümne aasta vältel fütomass-kõikide taimsete organismide kogumassinimekvivalent-ühe inimese tekitatud keskmine reostus ööpäevas,so. 54gintegratsioon-liituminekeskkondtingimustekompleks,milles biosüsteem asubkineetilineenergiakonkreetinetegevus,valgusenergia,soojusenergiakoaktsioonid-organismide vastastikused suhtedkohanemine-
17)Ökoloogiline püramiid e. Eltoni püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Biomass-laiemas tähenduses organismide mass , kitsamas tähenduses, veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. Fütomass-taimne; zoomass-loomne; mikrobimass-mikroobne. Biomassi muutumise järgi ajaühikus hinnatakse elukoosluse produktiivsust. 18)Ökotoksikoloogia on teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 19)Veeringe vee pidev ringlemine MaalPäikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vah sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele
piirkond. Konsortsium – kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega. Autotroof – süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad taimed. Heterotroof – valmis orgaanilise aine tarbijad. Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Biomass – mingi organismiliigi, liikide rühma või isendite elusaine hulk väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või maaühiku kohta. Fütomass – kõikide taimsete organismide kogumass. Zoomass – kõikide loomade buimass. Mortmass – surnud orgaanilise aine mass. Bioakumulatsioon - nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Sünergism - summaarse efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Eurütoop – elupaika vähevaliv eurübiont või ka kosmopoliit. Kosmopoliit – väga laialdase levikuga liik.
korrastamatuse määr. 17. Produktsioon ökosüsteemis. Ökoloogiline efektiivsus BIOMASS- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. FÜTOMASS- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; ZOOMASS- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); Troofiliste tasemete (toitumisel saadud energia muundumise järkude) puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks (R) ja salvestamist biomassienergiana (P) ning seeläbi edasikandumist mööda toiduahelat järgmistele organismidele.
VASTUS PUUDUB KONSPEKTIS 36. PRODUKTSIOONID ÖKOSÜSTEEMIS- BIOMASS- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. FÜTOMASS- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; ZOOMASS- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); BAKTERIMASS- kõigi bakterite kogumass MORTMASS- surnud orgaanilise aine mass, nekromass, taimede, seente ja loomade msg. lagunemisastmes jäänused, sh. varisenud lehed, viljad, oksad, surnud juureosad ja ekskremendid.
· Omnivoor on segatoiduline loom, kes sööb nii liha kui taimetoitu. · Kiskja on röövloom, kes peab jahti teistele loomadele · Ohver on kiskja saak. · Toiduahel on organismidevaheline toitumissuhtestik · Toiduvõrk on põimunud erinevad toiduahelad · ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad konsumendid · Biomass on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. · Fütomass on kõikide taimsete organismide kogumass, maakera biomassist 97-99% · Zoomass on kõikide loomade biomass, moodustab 3% biosfäärist · Arvukus on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu · Ökotoksikoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis põimub ökoloogia ja toksikoloogiaga. · Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse.
Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. Ökoloogilise püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui vaadeldav suurus on troofilisi tasemeid läbiv energiavoog. 55. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcl/m2). 56. Fütomass taimne organismide mass 57. Zoomass loomne organismide mass 58. Energia (kr. energia- tegevus) on võime teha tööd 59. Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus) . Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 61. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema
Eutroofne - ehk rohketoitelisus on ökosüsteemi seisund, kus veekogus või soos on toitesoolade ehk toiteainete rohkus, mistõttu need ökosüsteemid on enamasti liigirikkad ja produktiivsed. Enamasti peetakse mõiste all silmas eutroofseid järvi. Fluktuatsioonid - on ajutine korrapäratu keskväärtuse ümber kõikumine, siia sinna voogamine. Sõna on kasutusel ka terminina Fundamentaalne põhiniss - tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Fütomass taimne biomass Füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) Globaalne väljasuremine - on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. Hajureostus - on keskkonnareostus kindla asukohata allikaist (vastandatult punktreostusele)[1].. Enamasti kasutatakse mõistet veekogu või põhjaveekihi reostumisel (reostamisel) pinnase ja õhu kaudu. Happevihm - on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes
mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. · Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. · Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; · Zoomass- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); · Energia- Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima;b)orgaanilise aine sünteesiks vajaliku
astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Biomass- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85–100 miljardit tonni. Fütomass- kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 97–99% on fütomass; Zoomass- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); Energia- Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus:a)Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima;b)orgaanilise aine sünteesiks vajaliku
närviimpulsside, hingamisliigutuste, ärkveloleku, sigimise, rännete) korrapärane kordumine. Tsirkaadrütm füsioloogiliste protsesside ööpäevarütm. Tsirkaadrütm säilib ka juhul, kui organism on püsivas temperatuuris ja pidevas valguses või pimeduses. Periood vältab keskmiselt 24 tundi ja kõigub nt putukail 21,5-27,5 tunni piires. Sesoonne rütm aastaajaline muutus; aastaaja rütm, hooajaline. 1 36. Produktsioon ökosüsteemis. Biomass. fütomass, zoomass, bakterimass, mortmass. Bioproduktsioon põllul ja metsas. Biomass (e. elusaine)- laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m 2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Peamised elemendid, millest koosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks). Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust.
53. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. 54. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise strukuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised astmed. Astme maht on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. 55. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. 56. Fütomass taimne biomass 57. Zoomass loomne biomass 58. Energia võime teha tööd 59. Arvukus näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu. Arvukust iseloomustab asustustihedus, sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. 61. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 62
Viimasel juhul võivad helendavad rakud moodustada erilisi, paljudel juhtudel keeruka ehitusega helenduselundeid fotofoore, kus võivad asuda sümbiontsed bakterid. Süvameres aitab bioluminestsents leida vastassugupoolt, peibutada saaklooma ning pimestada vaenlast. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m 2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Fütomass taimne b. Zoomass loomne b. Mikrobimass mikroobide b. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). Kasutatakse nii regionaalses (Siberi taiga b.) kui ka tüpoloogilises tähenduses (okasmetsab.) Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna.
Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Evolutsioon Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. E-i vältel tõrjuvad ühed organismid teisi välja, osa sureb välja kliima- jm. keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke. Fluktuatsioonid lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Fütomass taimne b. Zoomass loomne b. Mikrobimass mikroobide b. Biomassi muutumise järgiaja ühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Gaasiline tsükkel - biokeemiline tsükkel Geoloogiline aineringe- geoloogiline aineringe viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema (on pidev kivimite ringlemine). Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1)
astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse v mingi muu näitajaga. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Moodustab maakera biomassist 97-99%. Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab biosfääri kogu biomassist ainult 3%, ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele). Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus). Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru
) puhastoodang sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. Bioproduktsiooniga seonduvad järgmised mõisted. Saak osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. Biomass mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass; Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); Bakterimass kõigi bakterite kogumass; Mortmass surnud orgaanilise aine mass, nekromass, taimede, seente ja loomade msg. lagunemisastmes jäänused, sh. varisenud lehed, viljad, oksad, surnud juureosad ja ekskremendid. Mortmass moodustab
annaabi.ee 
