Referaat
Friedebert Tuglas
Koostas:
Klass:
Juhendaja:
Tallinn 2014
1
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………
…………………………… 3
1. Friedebert Tuglas
1.1 Elukäik……………………….
………………………………………………………….4
2. Looming
2.1
Proosa……………………………………………………………………
……………..5
2.2
Tõlkija……………………………………………………………………
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
legomees1
Õppematerjali autor
Friedebert Tuglas 1886-1971 Kristjan Pille 11.klass Friedebert Tuglase ametid • kirjanik • tõlikja • toimetaja • ajakirjanik • kirjandusteadlane • kirjanduskriitik Elukäik • Sündis 2.märtsil Tatumaal Ahja mõisas. • Kanepi kihelkond, Kirepi mõis • 1897-1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis • 1901-1903 õppis Tartu linnakoolis • 1904-1905 õppis H. Treffneri gümnaasiumis • 1906-1917 pagulasaastad Elukäik • 1917 asus elama Tartusse
Koostas:Kadi Vildersen o Tuglas on Eest kirjanik,kriitik ja kirjandusteadlane. o Sündis Tartumaal(Ahjal). o Isa oli aidamees,elati õllekojas. o Õppis Prangli kihelkonnakoolis(venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumi koolis. o 1901 suundus Tartu linnakooli;seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil" o Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. o 1905.aastal võttis Tuglas osa revolutsioonist;ta arreteeriti ja pidi veetma kaks kuud Toompea vanglas. o 1906-1917elas Tuglas pagulasena Pariisis ja Soomes o 1918 aastal abiellus ta Eloga o Kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti" o 1921-1922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita"samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. o Aastatel 1920-1930 oli ta peamine Eesti kirjanduselu organiseerija: Eesti Kirjanikkude Liidu looja, Eesti Kirjanduse Seltsi juht, ajakirjade Ilo, Odamees, Looming toimetaja. o 1940.aastatest tegutses Tuglas vabakutselise kirjanikuna.
Friedebert Tuglas 1886-1971 Elu · Kodanikunimi Friedebert Mihkelson · Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. · Pärit Tartumaalt Ahia mõisast. · Õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. · Tuglas õppis ka Tartus Treffneri gümnaasiumis. · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, sattus vanglasse. Peale vabanemist lahkus Eestist. 1904-1914 oli paguluses, enamasti Soomes, kuid rändas palju. Eestisse saabus tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. · Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse ,,Noor-Eesti" · Alustas kirjanduselu organiseerijana rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita".
1. Tuglase elu ja looming ? elukäik Friedebert Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja.
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 2. märts 1886 Võnnu kihelkonnas, Tartumaal (praegu Põlvamaa) ja suri 15. aprill 1971 Tallinnas. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuni aastani 1923 kandis ta nime Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis, kus sai venekeelse hariduse ja seejärel Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal kirjutas ta proosaluuletuse "Meri".
Friedebet Tuglas 1886 Tartumaa 1971 Tallinn Kodanikunimi kuni 1923.aastani oli Mihkelson, sündis Ahja mõisas. Pärast algõpetust Maaritsa ja Uderna koolis asus Tuglas 1901. aastal õppima Tartu linnakooli. Tekkisid sidemed koolinoorte vaimselt erksama osaga. Tuglas tegutses salajastes õpilasringides, võttis osa Noor-Eesti rühma kujundemisest. 1904. aastal jätkas Tuglas õpinguid Treffneri gümnaasiumis, kuid kool jäi pooleli. Revolutsiooniline 1905. aasta haaras kaasa ning sotsiaaldemokraatliku partei salajase tegevusega ühinenud Tuglas levitas lendlehti ja käis kõnepidajana mööda Eestit. Ta arreteeriti ja ta pidi istuma 2 kuud Toompea vanglas. Pärast vabanemist läks kirjanik maapakku, sest revolutsioonilise tegevuse eest ähvardasid teda veel märksa tõsisemad karistused. Tuglas elas paguluses peaaegu 11 aastat. Põhliseks asukohaks oli Soome
ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) · Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub
FRIEDEBERT TUGLAS (1886-1917) Friedebert Mihkelson sündis Tartumaal Ahja mõisas. Puussepast ise edutati varsti aidameheks ja karjaravitsejaks ning pere elas suhteliselt lahedais oludes. Ahja mõisa keskus jäi tulevase kirjaniku kasvukeskkonnaks tema üheksanda eluaastani ja andis hiljem ainet "Väikese Illimari" kirjutamiseks. Ahjalt siirdusid Mihkelsonid Kanepi kihelkonda ja seal Kirepi mõisa. Neidki paikkondi tuntakse oma loodusilu poolest. Aastail 1897-1900 õppis Friedebert Mihkelson Uderna ministeeriumikoolis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid