10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lizzzzuh
Õppematerjali autor
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
Puudub püsiv inimtegevus. Antartika: Taimestik: · Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. · OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. Loomastik: Elu peamiselt vees. · Vaalad, loivalised, veelinnud. · Toituvad planktonist. · Krill (vähiline). Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4 ), sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed optimaalne taimestiku katvus 5-20% Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Külmakõrbevöönd on lumevaba vaid 1-2 kuud; kuu keskmine õhutemperatuur on positiivne vaid juulis ja augustis; viimane on kõige soojern kuu, kuigi päeva keskmine õhutemperatuur ei tõuse üle 4'. Sademeid langeb aastas 200-400 mm, enamasti lume või Liduna. Lumikate on õhuke. Mereline kliima põhjustab tihedat pilvisust, sagedaid udusid ja tugevaid tuuli. Igikelts on lausaline.
kehakujuga. Elavad nii vees kui maismaal. Keha sees kõvast ainest osakesed. Kõige algelisemad ja vanemad hulkraksed loomad. Enamik elab ookeanides, aga ka magevees, eestis järvekäsnad. Väga ei liigu, kinnitud põhja või mingi asja külge. Kasvult 1 mm kuni 2 m. Nad ei fotosünteesi, seega on loomad ja toituvad teistest organismidest, rakud rakukestata nagu loomadel. Käsn on pooriline, värvilised. Selgelt eristuvaid kehaosi pole. Liikuv vesi kannab nende vastseid uude kohta, paljunevad suguliselt. Pole kudesid ega elundeid. Nad ei liigu toidu saamiseks, vaid vesi liigub läbi tema. Pole närvisüsteemi. Käsna hoiab püsti sisetoes (kõvadest räni – ja lubiainest) okistest ja elastsetest sarvainekiududest võrgustik. Osad on ka pehme kehaga, nt pesukäsnad. Nad on looduses tähtsad biofiltrid, sest nad puhastavad vett, pakuvad teistele organismidele varju (väikesed vähid). Nad pole ka väga ise teistele toiduks,
refuugiumina. Mõned huvitavad faktid: · Ligikaudu 50% metsaliikidest on ühel või teisel moel seotud surnud puiduga, kusjuures neljandik liikidest sõltuvad surnud puidust otseselt. · Kõige enam liike Eestis on seotud haavapuuga, s.t. kuni täieliku lagunemiseni on haab kasvu- ja toidusubstraadiks ligikaudu 2000 liigile (järgneb tamm). · Elurikkus metsas oleneb otseselt kõduneva puidu mahust, alles alates 25 tm/ha kohta pidurdub liigirikkuse kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal. · Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit. Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis... · Puu sureb, aga mets ei sure. · Surnud puu on metsa loomulik koostisosa, teiste liikide toit ning substraat. · Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus.
Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on rabamurakas ainukesena meie murakaperekonna liikidest kahekojaline taim. See tähendab, et tal on eraldi isas- ja emasõied ning need asuvad erinevatel taimedel. Kuna isasõied on suuremad, siis jäävad need inimestele kergemini silma. Isastaimi on tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi kohta midagi. Tuleb vaadata õie sisse. Isasõitel pole sigimik arenenud ja on palju ilusaid tolmukaid. Emasõitel on aga sigimik suur ja tolmukad kas puuduvad hoopis või on ilma peadeta, öeldakse - kõlutolmukad. Kuid seegi ei ole veel määrav. Õied peavad ju tolmeldatud saama. Seda teevad rabamurakal ainult putukad. Kõige sagedamini on abilisteks ühed kärbeste ja sääskede sugulased, mitte mesilased ja kimalased, kes sohu nii sageli ei satu. Et marju tuleks palju,
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
Nt putukatega kokkupuutes. 2 kasvajad 3 seenhaigus. (nt tuulepesad) Taimedel on kaitseks ka nt solitsüülhape ja jasmonaadid need suurendavad resistentsust patogeenide vastu. Jasmonaate leidub eriti noortes taimeosades aktiivselt kasvavates osades. 13. Ülitundlikkuse reaktsioon. Kokkupuutel häiringuga laseb neil rakkudel surra, kes on kokku puutunud, et miskit edasi ei leviks. V SAMMALDE FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD 14. Sammalde ehituslikud ja paljunemise eripärad ja nendega seotud füsioloogilised erisused võrreldes soontaimedega. 1 - Keha eristub organiteks vars ja lehed 2 - Väiksemad, kui soontaimed 3 - Puudub juhtkude või esineb primitiivse algsoone kujul 4 - Pole juuri. Kinnitumiseks on risoidid 5 - Kõikidel lehtedega rammaldel on rootsutud lehed ja kasvamine toimub vare tipus asuva kiirdraku abil, mis toodab kolmes suunas tütarrakke. 6 Enamus liikidel on lehed ühe-rakulised
mis sialdab isasgametofüüti. Liitsugulisi käbisid pole tänapäeval ühelgi taimel. Edasi: Paljaseemnetaime ...Emakas areneb megaspoor, siis on palju pisikesi tolmukaid eh mikrosporofüllid. Toimub õietolmu ülekandumine, mis viljastab. Õistaimede õietolmu tera koosneb kahest rakust: üks on vegetatiivne, teine suguraku eelasrakk. Emakas ees on kaheksarakuline lootekott. Sammaltaimed on ilmselt kujunenud sõnajalalaadsest eelasest, mille kinnituseks on see, et sammalde sporfüüdil esineb sulgrakkudega õhulõhesid. Sõnajalad tänu õrnale sporofüüdile vajavad märga elupaika. Kuidas elada ajati niiskes keskkonnas ja kaljusel pinnal: eos kukub maha, areneb, toimub viljastamine, aga ei saa juuri ajada, siis tuleb kuivus ka peale. Selleks tuleks kohmakast sporofüüdist lahti saada, ehk pikale sporofüüdile areneb otsa eosla, eoslas toimub meioos ja areneva haploidsed eosed. Selliseid samblaid on kaks hõimkonda kolmest: helmiksamblad ja kõdersamblad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid