Suuruse tähis
Nimetus
Tähendus
Mõõtühiku tähis
Nimetus
Seosed
Valemid
q
Elektrilaeng
Omadus tõmmata või tõugata teisi laenguid elektromagnet
välja kaudu
C
kulon
1C=1A 1s
F=kq1q2/r2
E
Elektrivälja tugevus
Jõud, millega elektriväli mõjutaks 1C suurust laengut antud punktis
N:C
Njuutonit kuloni kohta
1N/C=1 V/M
E=F/q
E=kq/r2
A
Elektrivälja töö
Jõu ja nihke korrutis
J
Džaul
1J=1N 1m
A=qEs
A=qEd
U
Pinge
Elektrivälja töö 1C nihutamisel ühest punktist teise
F
Farad
1F=1C/1V
C=q/U
C=
Elektrivälja potsensiaal
Elektrivälja töö 1C viimisel lõpmatusse
V
Volt
C
Elektrimahtuvus
Näitab, kui suur laeng tekitaks juhil 1V potensiaali või kondensaatori 1V pinge
Wel
Elektrivälja energia
Töö, mida elektriväli võib teha
J
Džaul
Suhteline dielektriline läbitavus
Näitab, mitu korda aine vähendab elektrivälja tugevust ja laengute vahelist jõudu
Ühikuta
=81
I
Voolutugevus
Juhi ristlõiget ajaühikus läbiv laeng
A
Amper
I=q/t
I=U/R
I=qnSv
I=I1n
R
Takistus
Juhi omadus takistada vabade laengute suunatud liikumist
Oom
1 =1V/1A
R= pl/S
R=
Eritakistus
1m pikkuse ja 1mm2 või 1m2 ristlõikepindalaga juhi takistus
Takistuse temp. tegur
Näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0’C juures temp. Tõusmisel 1’C võrra.
K
Kelvin
r
Vooluallika sisetakistus
Vooluallika voolujuhtivate osade takistus
Oom
1 = 1V/1A
R=U/J
R=pl/S
P / N
Võimsus
Ajaühikus tehtud töö, toodetud või tarbitud energia
W
Vatt
1W=1V 1A
1W=1/1s
N=UJ
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
S6nn
Õppematerjali autor
ELEKTRIVÄLI · Coulomb'i seadus kaks liikumatut punktikujulist laetud keha mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende kehade laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende kehade vahelise kauguse ruuduga. F-vastasmõjujõud[1N] q-laengute absoluutväärtus[1C] R-kehade vaheline kaugus[1m] k-võrdetegur · Vastasmõjujõud on 1)absoluutväärtuselt võrdsed 2)ühel sirgel 3)suund määratakse Newtoni III seadusest 4)vastassuunalised. · On olemas kahte liiki elektrilaenguid, positiivsed ja negatiivsed. Positiivselt laetud kehal on elektronide puudujääk, negatiivselt laetud kehadel on elektronide ülejääk-samanimelised
vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik: 1C) Elektrivälja tugevus füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I=enSv, e-laengukandjate laeng, n- laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus. Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine. Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2...
Elektriõpetuse tähtsamad valemid. 9 klass. 1. Voolutugevus. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega. elektrilaeng q 1C ( kulon) Voolutugevus= aeg ; I= ; 1A (amper)= ; t 1s ( sekund ) 2. Pinge Elektrivälja pinge juhi kahe punkti on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. elektriväljatöö A 1J ( dzaul ) Pinge= elektrilaeng ; U= q ; 1V= ; 1C ( kulon)) 3. Elektritakistus. Juhi elektritaksitus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus 1 amper pinge U 1V (volt ) Takistus= voolutugevus ; R= ; 1 (oom)
· Elektrinähtuste tekkepõhjus ja elektrilaeng Elektrinähtuste tekkepõhjuseks on asjaolu, et maailmaruumi kogu aine sisaldab elektriliselt aktiivseid algosakesi elektrone prootoneid ioone jms Elektrilise aktiivsuse annab osakestel nende elektrilaeng elektrilaeng on elektriõpetuse keskne mõiste. Elektrilöaeng kui füüsikaline suurus iseloomustab keha või aineosakese elektrilise aktiivsuse astet ja näitab kui tugevasti osaleb keha või osake elektrinähtustes. Elektrilanegu tähiseks on keha korral täht Q ja punktlaengu korralt täht q. Punktlaneguks nimetatakse laetud kehi mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Punktaleng on keha mudel mille korral keha laengut võib vaadelda koondununa
Elektriõpetus Sõna ,,elekter" on üldmõiste- kõik elektrilised nähtused. Elektriõpetus jaguneb: 1.elektrostaatikaks- paigalseisvad laengud ja nende vahelised mõjud. 2.elektrodünaamikaks- liikvad laengud ja sellega kaasnevad nähtused Laetud kehad ja osakesed, elektriseerimine Elektriliselt laetud osakesteks on elektronid. 1. Elektronid- laengu tähis e 2.Prootonid- laengu tähis +e 3.Joonid- laengu tähis +/- e*n Elementaarlaengud on väikseimad elektrilaengud, mida ei saa enam osadeks jagada ega osakest ära võtta. Laetud osakeste vahel on elektromagnetiline mõju (joonis). Elektriseerimine- laengu andmine makrokehale. Nt. tolmkübe.
31. Jôud on vektoriaalne suurus, s. t., et peale arvulise väärtuse on tähtis ka tema suund. 32. Jôud on füüsikaline suurus, sest tal on oma môôtühik (N) ja tähis (F), teda väljendatakse arvudega ning teda saab môôta (dünamomeetriga). 33. Jôude liigitatakse : 1) Elektromagnetilised - paigalolevate ja liikuvate laengute vahel (P;F h) 2) Gravitatsioonilisteks - (raskusjôud) massist tingitud jôud 3) Nôrga vastasmôju jôud - neutronite vahel 34.(35.) Elastsusjôud tekib kehades nende deformeerimisel (painutamine, väänamine, nihe, venitus, surve) ja püüab taastada kehade esialgset kuju ning ruumala. 36.(40.) Hooke'i seadus : 1) Elastsetel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjôud vôrdeline keha pikkuse muutusega. Fe _k . x l = x - pikkuse muutus(m) k - keha jäikus (N/m) 2) Elastsuse piirides on mehaaniline pinge vôrdeline suhtelise pikenemisega. = E . (Pa) E - elastsusmoodul (Pa) Fe( E
Elektrilaengu jäävuse seadus. Coulomb`i seadus.Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.joonis(1)-- Neutroni lagunemine prootoniks ja elektroniks.joonis-2--Coulombi katses anti kuulidele A ja B ühenimelised laengud.Kuul A liikus kuulist B eemale.Kuuli A hoiti endisel kaugusel, väänati elastset traati mingi nurga võrra. Selle põhjal määrati kuulile mõjuv jõud. Coulombi seadus.-- Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Ta on samanimeliste laengute korral tõukejõud ja erinimeliste laengute jaoks tõmbejõud.valem F= kqq/r2 vaakumis k= Nm2/c2 ;kk. k= 1/4pii eps eps.0 = 8,85.. 1C(kulon)elektrilaengu ühik. 1C on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 amper A. I=q/t q=It Elektriväli. Tugevus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid