Ergonoomika

Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist

tunnistamine Kuues aste: transtsendentsi vajadus: piirideta ühtsuse või kõiksuse tunnetamine, ego kadumine 4. Tervist mõjutavad tegurid ja tervise näitajaid iseloomustavad komponendid. Mõjutavad tegurid: sissetulek ja sotsiaalne staatus, haridus, sugu, töö ja töötingimused, kultuur, sotsiaalne võrgustik, tervishoiuteenused Tervise näitajad: kehaline, psüühiline, vaimne, intellektuaalne, emotsionaalne 5. Ergonoomika mõiste. Ergonoomilise süsteemi komponendid Ergonoomika on teaduslik disipliin, mis haarab enda alla inimeste ja süsteemi erinevate elementide vahelisi interaktsioone, et realiseerida efektiivselt süsteemis ette püstitatud eesmärke. Ergonoomika eesmärk on tagada tööelu kvaliteet ja üldist süsteemi efektiivsust, optimeerides inimeste ja süsteemi ühilduvust. Ergonoomika on tööviiside. Töövahendite ja töökeskkonna arendamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R13KÕ1 Kristina Mägi ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ERGONOOMIKA.......................................................................................................4 2.TÖÖKOHA FENG SHUI........................................................................................

Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arvutitöökoht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötajate ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 Toed kä

Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm • tervislik seisund • teadmised, oskused, (kasutatavad töövõtted) • hoolitsemine oma tervise eest Töö füüsilist abi vajavate patsientidega on raske füüsiline töö, mis nõuab lisaks füüsilistele pingutustele ka vaimseid pingutusi seoses suhtlemise, töö planeerimisega ja meeskonna tööga. Tööergonoomikas õpitakse ergonoomika põhimõtteid töös füüsilist abi vajava patsiendiga ja põhivõtteid, mida tuleb rakendada vastavalt olukorrale. Eesmärgiks on selle tööga kaasnevate terviseriskide vähendamine, tervise ja töö võime säilitamine. Ei ole iga olukorra jaoks valmis tegutsemisskeeme. Tuleb ise leida antud olukorra jaoks sobiv tegutsemisskeem, suhelda patsiendiga, hoida korras patsiendi riided, voodi ja abivahendid. 1.3. Tööergonoomika üldpõhimõtted: I Üldiste tööohutusnõuete täitmine

4. Nihutamine voodi servale. 4.1. Patsiendi nihutamine voodis külje suunas kätel tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt) abistajaid 2 või meeskond (3, 4, 5 või 6). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: • Asetada patsiendi käed rinnale risti. • Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Ülakeha nihutamine: abistajatel asetada üks käsi patsiendi padja ja abistaja poolse abaluu alla ning teine käsi padja ja pea alla, küünarvarred voodil. Võtta lähteasend – tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panekul: Abistajal

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Zanna Jakovleva ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA Iseseisev töö Juhendaja: Anne Murov, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust

Alustatud esmaspäev, 28. detsember 2015, 00:25 State Finished Lõpetatud esmaspäev, 28. detsember 2015, 00:37 Aega kulus 12 minutit 6 sekundit Punktid 11,83/17,00 Hinne 69,61 maksimumist 100,00 Tagasiside Test on sooritatud. Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Tööprotsessi toime inimesele oleneb: Vali üks või enam: a. Töö intensiivsusest b. Töö ohutusest c. Keskkonna tingimustest Tagasiside Õige vastus on: Keskkonna tingimustest, Töö ohutusest, Töö intensiivsusest. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Santehnilised normid on kehtestatud järgmiste mikrokliima parameetrite kohta: Vali üks või enam: a. Õhupuhtus b. Optimaalne valgustus  c. Õhuliikumise kiirus d. Müra ja vi

Küsimuste vastused 1. Kuidas mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist? Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervist: Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, hakkavad kiirgused tervist kahjustama. Elektrosmogi poolt tekitavate tervisehäirete hulka on arvatud rida haigusi, nagu: o kroonilised haigused – psüühiline pinge, peavalud, unehäired, liigesehaigused, selgroo ja nimmepiirkonna valud, allergia, astma,viljatus. o kestev väsimus, töövõime vähenemine, närvilisus, südame rütmihäired, kontsentratsiooni vähenemine, mõtte blokeerumine,tasakaalutus, juuste väljalangemine, vähktõbi o põhjendamatu depressioon, kõrgendatud ärritatavus, hüsteeriahood, agressiivsus ja muud psüühilised häired 2. Kas uuringute tulemused on ühesed? Tulemused ei ole ühesed, kuid võivad jääda kõikuma mingi piiri vahele. Samad ei saa tulemused olla juba sellepärast, et elektrivoolu pinge kõigub vähesel määral. Kui võtta vaatlu

9. Abistamine voodisse istuma, voodi servale istuma. 9.1. Patsiendi abistamine voodisse istuma ja seejärel voodi servale istuma ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: • Asetada patsiendi käed rinnale risti. • Asetada padi abaluude alla. • Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. • Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. • Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. • Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. • Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma: • Patsiendist kaugemal olev abistaja on näoga patsiendi poole, astuda põlvega või põlvedega voodi peale. Istuda oma jalale või jalgadele patsiendi puusa juures. Haarata patsiendist ka

Kaasaegse ergonoomika alused

GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes  kauase säilivusega tomat 1993.  • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed  soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala • Siga • Ahv • Lammas • Kana • Lehm GMO - TUGEVUSED • Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. • Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus. • Kes

ERGONOOMIKA inimese ja s

TEST-keskkonnaergonoomika 1. Millega tegeleb keskkonnaergonoomika? Vastata saab maksimaalselt 10 real. Keskkonnaergonoomika tegeleb: Valgustusega M

TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETV

TMT0030

TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magnet ja mingi idikas kes

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Milline sisuline vahe on töökeskkonnaspetsialistil ja -volinikul? 4. Mis on töökeskkonnanõukogu ning kas see peab koos käima igas ettevõttes? 5. Millal peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi? 6. Milleks on vaja riskianalüüsi? 7. Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe eri töötandja töötajad, siis kes vastutab töötervishoiu – ja tööohutusalase ühistegevuse eest? Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist?