Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused? Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest.Neid iseloomustab ka väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. 4. Nimeta hiidplaneedid ning selle rühma olulisemad tunnused.
Planeetide orbiidid paiknevad ringikujuliselt Päikesest kasvavas kauguses, seega pole karta ka Planeetide omavahelist kokkupõrget. Päikesesüsteem on stabiilne. Antud töö annab ülevaate päikesesüsteemi ülesehitusest ja struktuurist, päikesesüsteemi tekkest, Maa-tüüpi planeetidest, hiidplaneetidest, asteroidide vööst ning komeetidest. 3 Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi põhiliseks komponendiks on selle keskmes asuv Päike (peajada täht spektriklassiga G2), mis moodustab 99,86% kogu hetkel teada oleva süsteemi massist. Ülejäänud massist (0,14%) moodustavad hiidplaneedid 99%. Enamik suuri objekte tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Kui planeetide orbiidid on väga ekliptilised, siis komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad tunduvalt suurema nurga all. Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas
aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikese kui tähe väljakujunemine võttis aega umbes 50 miljonit aastat. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Jupiteri sarnased planeedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nemad on oma nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri. Gaasiplaneedi nimetuse on nad saanud ilmselt oma koostise tõttu
85% ,Planeedid: 0.135% ,Komeedid: 0.01% ,Satelliidid: 0.00005% ,Asteroidid: 0.0000002%, Meteoriidid: 0.0000001% ,Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid: Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Merkuur oli Rooma mütoloogias kaubanduse, reisimise ja varaste jumal
Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsioonijõu tõttu (1). Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente (need olid tekkinud tähtede plahvatuses) (2). Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter,
Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob planeet Päikesekiirtesse ja pole nähtav. Maalt vaadatuna eemaldub Merkuur Päikesest maksimaalselt 28° võrra ja Veenus 48° võrra. Sellepärast paistavad siseplaneedid alati kas hommikul või õhtul Päikese lähedal. " Ka välisplaneedid võivad olla ühenduses Päikesega, kui nad asuvad Päikese taga. Asendit, kus välisplaneet asub Maad ja Päikest ühendaval sirgel selliselt, et Maa jääb planeedi ja Päikese vahele, nimetatakse vastasseisuks. Vastasseis on planeedi vaatlemiseks sobivaim, sest siis on planeet Maale kõige lähemal. Maa poole on pööratud valgustatud külg ja planeet kulmineerub kesköö paiku." MAA RÜHMA PLANEEDID Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine
aastal radarivaatlusega. Nüüd teatakse, et Merkuur pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda (teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul). Täpseid andmeid temperatuuri kohta pole, kuid see võib olla vahemikus 90-700 kelvinit. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis, Merkuuril ei ole atmosfääri ega oletatavasti ka laamtektoonikat. Pole õhku ega vett. Tiheduselt on Merkuur teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad. Merkuuri sisemuses on suur rauast tuum. Arvatakse, et vähemalt osa Merkuuri tuumast on sula. Puuduvad kaaslased. Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Ainult 45% planeedi pinnast on kaardistatud. · VEENUS Oma nime on Veenus saanud Vana-Rooma elu- ja armastusjumalanna järgi. Nimetatakse
Uurimustöö sisaldab veel päikesevarjutus, kuu faaside, komeetide ja metoriitede kohta informatsiooni 3 PÄIKESESÜSTEEM PÄIKE Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi masrsist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja.
Kõik kommentaarid