El Grecost - Referaat (3)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Kuressaare Gümnaasium
EL GRECO
Referaat
XIf klass
Juhendaja : Anne Mets
Kuressaare 2007
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Elulugu 4
2. Looming 5
2.1 Isikupära 5
2.2 El Greco mõju kunstile 5
2.3 Teosed 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8
Lisad 9

Sissejuhatus

Perspektiivi abil korrastatud pildimaailm väljendas veendumust, et tegelikku maailma on võimalik mõista ja valitseda. Uute pildimaailmade tekkimise taga peitus küsimus, kas on olemas miski, mida võiks nimetada tõeliseks reaalsuseks, ja kas see miski ei sõltu pigem meie vaateviisist. Maneristid, nagu ka El Greco muutsid reaalsust jäljendava illusionistliku pildiruumi vaimseks pildiruumiks, kujutades seda, mis on tegelikkuses nähtamatu ning ainult vaimusilmas tabatav. Manerismis, mille ainsaks mõõdupuuks on kunstniku isiklik nägemus ja vaateviis, on moodsa kunsti juured. Pole siis ime, et El Grecot, üht manerismi suurmeistritest, kelle kunstnikud avastasid alles 20.sajandi alguses, peetakse moodsa kunsti esiisaks . Referaat räägib Kreeta päritolu Hispaania kunstnikust Domenikos Theotokopulosest, hüüdnimega El Greco. Tema eluloost, loomingust, tema teoste isikupärast, tema mõjust kunstiajaloos ja mõningatest teostest.

1. Elulugu

Kreeklane Domenikos Theotokopulos, keda Hispaania õukonnas, kus ta töötas suurema osa oma elust, hüüti lihtsalt El Grecoks ehk Kreeklaseks, oli veneetslase Tinoretto kõrval üks 16.sajandi teise poole silmapaistvamaid maalikunstnikke. Nad mõlemad tahtsid luua midagi uut. Kuid nende maalid ei olnud kõigest peen mäng uute kunstiliste vahenditega. Ennekõike soovisid nad anda oma töödele vaimset sisu, näidata silmale nähtamatut (Krausse 2006:24).
1567 saabus ta Veneetsiasse, kus olevat õppinud Tiziani juures (Corrain 1999:59).
Siis veetis ta lühemat aega Roomas, kus ta väidetavalt solvas kohalikke arvates, et ta võiks Michelangelo teoseid paremaks muuta („Hea mees,aga maalida ta ei osanud.“) (Piper 2006:174).
1576 . aastast elas ta Hispaanias, esialgu Madridis, kus teda paelus võimalus osaleda tolleaegse Euroopa peamise suurehitise Escoriali kaunistamises maalidega. Peatselt suundus ta elama Toledosse, kus ta maalis uue katedraali jaoks altarimaali „Kristuse lahtiriietamine“.Ülireligioosses vastureformatsiooni õhkkonnas kritiseeriti kunstnikku sellepärast, et ta julges paigutada Jeesuse pea madalamale ümbritsevatest figuuridest. Vaatamata kriitikale sai ta palju tellimusi kirikutelt ja kloostritelt. 1580 . aastal maalis ta Felipe II jaoks „Püha Mauritiuse martüürimui“ (Corrain 1999:59).

2. Looming

El Greco looming on omapäraseimaid nähtusi kunstiajaloos. Geniaalse tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, tol ajal üldiselt valitseva maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia kolorismi; nii lõi ta äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on väga palju ühist moodsa ekspressionismiga (Vaja 1999:556).
Enamik El Greco maalidest kujutab piiblitemaatikat või legende pühakutest (Krausse 2006:25).
Lisaks religioosse temaatikaga piltidele valmis EL Greco pintsli all rida suurepäraseid portreid (Corrain 1999:59).
Oma portreedes esineb El Greco väga peenetundelise, kuigi subjektiivse meistrina; kõik kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena (Vaja 1999:557).
El Greco maalis ka mõned harvad maastikud -kummaliselt emotsionaalsed Toledo vaated (Piper 2006:175).

2.1 Isikupära

Kunstniku soov anda edasi hinge taeva poole püüdlemist väljendub liiga kõhnades ja pikaks venitatud figuurides ning nende usjalt väänlevates liigutustes. Nägusid ja žeste iseloomustab kirg ja valu ning kalduvus nägemuslikkusele. Ehkki El Greco töödes kuulub inimene veel maailmaga orgaaniliselt ühte, paistab tasakaal olevat häiritud. Kunstnik eelistab ruumitut tausta ning kasutab peamiselt kahvatut ja halvaendelist valgust. Isegi kehad on kaamed ja veretud (Krausse 2006:25).

2.2 El Greco mõju kunstile

Tema mõju hispaania barokile oli väike ja tema looming taasavastati alles üheksateistkümnenda sajandi lõpul, umbes samal ajal kui Grünewaldi omagi (Pepier 2006:175).

2.3 Teosed

Kuulsaim teos „Kristuse lahtiriietamine“ (Õli lõuendil. 1577 -1579. 285x 173 cm), mis säilib Toledo katedraalis. Nagu kõigis hilisemates maalitud teostes, valitseb selles rahutu , süngelt ekstaatiline ja pateetiline põhitoon, ühtlasi mingi visionaarsus, viirastuslikkus. Kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujutus on ebamäärane, valgus järsk, hüplev, rahutu, värvid leegitsevad; figuurid on pikaks venitatud ja väikeste peadega, neis on mingi murtud rütm, nad seisavad ebakindlalt (Vaja 1999:556).
„Toledo vaade“, u 1595 -1600. El Greco viimastel aastatel maalitud vähesed väikesed nägemuslikud maastikud, mis kujutavad Toledot Jeruusalemma või Soodomona, on omas ajas ainulaadsed (Piper 2006:175) (Lisa 1.).
„Püha Johannes“ (Lisa 2.)
„Madonna lapsega“ (Lisa 3.)
„El Salvador “ (Lisa 4.)

Kokkuvõte

Vanim ja omapäraseim hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, keda tuntakse üldiselt ta hüüdnime El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos) järgi.
Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise.
Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud , teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel.

Kasutatud kirjandus

Krausse, A-C. „Maalikunsti ajalugu“ Koolibri. Tallinn 2006
Marcade, I. „ Maalikunst renessaansist tänapäevani“ Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2002
Piper, D. „ Kunstiajalugu “ Varrak. Tallinn 2006
Vaja, V. „Üldine kunstiajalugu“ 1999
Corrain, L. „ Renessanss “ 1999
Gomez- Moreno , M. „LA CASA U EL MUSEO DEL GRECO“ Editorial Everest . Carretera Leon -Astorga 1981
Cassou, J. „El Greco“ Stockholm 1956

Abiks oli ka internett.

Lisad

Lisa 1. „Toledo vaade“
http://www.penwith.co.uk/artofeurope/el_greco_view_of_toledo_jpg
Lisa 2. „Püha Johannes“
http://cache.eb.com/eb/image?id=93086&rendTypeId=4
Lisa 3. „Madonna Lapsega“
http://www.artinthepicture.com/artists/El_Greco/madonna_and_child.jpeg

Lisa 4. „El salvador“
http://www.sindone.org/images/icono/greco2g.jpg
11

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mams Õppematerjali autor

Piltidega referaat.

el greco referaat kunstiajalugu kunstnik

Sarnased õppematerjalid

doc

El Greco

........................ 10 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 11 Lisad................................................................................................................................ 12 2 Sissejuhatus Kuulsaim manerist El Greco on ajalukku läinud kui üks kirglikumaid ja omapärasemaid kunstnikke terves maailmas. Tema teosed on niivõrd huvitavad ning omanäolised, et neid on raske mitte märgata ja meelde jätta. Kahjuks ei saavutanud El Greco oma eluajal erilist tunnustust ning muutus koguni inimpelglikuks, sest tema loomingut ei mõistetud. Kunstniku kaasaegsed pidasid teda tol ajal suhteliselt arusaamatute ning uudsete maalide tõttu isegi hulluks. See arvamus püsis peaaegu kolm sajandit. Aga 20

Kunstiajalugu