50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Nupsumusi
Õppematerjali autor
10) Erinevates uuringutes olid erinevad keskkonnad, kus katse toimus ning see võib avaldada mõju ka tulemustele. Muus osas toimusid uuringud kõigi gruppide puhul ühesugustes tingimustes, välja arvatud varieeritav muutuja (alkoholijoove, tarbimine). 11)Segavateks muutujateks katses võivad olla näiteks: inimesed, kellel on (on olnud) suguhaigus; juhuvahekorrad eetiliselt vastuvõetamatu (ei ole kunagi olnud juhuvahekorras); sotsiaalselt soovitavad vastused, eriti naiste puhul kuna võib eeldada, et nende puhul taunitakse enam juhuvahekordadesse astumist; tahtmine vastata eksperimentaatori ootustele. 12)Minu arvates seisneb eksperimentaatori kallutus asjaolus, et on üsna ilmne, millist tulemust tahetakse saada. Artiklis ei ole öeldud, kuidas selgitatakse katseisikutele uuringu eesmärki. Kui öelda, et uurime kuidas alkohol mõjutab nõustumist seksuaalvahekorraga
Selleks, et Eesti varauusaja ajalooga paremini tutvuda valisin raamatu ,,Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816.a." mille autor on Heino Gustavson. See raamat pani mind palju mõelda ja jättis tugeva mulje. Raamatu autori esimesed sõnad on ,,see raamat räägib vanast, kuid peaaegu kõik, millest siin juttu, on tänapäeva lugejale uudne". Arvan, et mitte ainult uudne, vaid ka hirmuv ja sokeeriv. See raamat avas mulle, tänapäevasele inimesele, silmad, sellele, kuidas see elu varem käis, ja millised olid inimeste hädad. Selle abil sain jälgida seda, kuidas arenes meditsiin, kuidas muutus inimeste arusaamine meditsiinist, ning milline elu oli vanas Tallinnas katkude ja näljahädade ajal. Praegu me ei pööra suurt tähelepanu meditsiinile, sest see on nii palju arenenud, et me ei pea muretseda sellest, et haigutades on meil kõrge võimalus ära surra. Tänase meditsiini olukorraga oleme kindlad, et kui me kunagi saame haigeks, arstid saavad meid vähemalt normaalses seisundis
"TEINE TRAKTAAT VALITSEMISEST" JOHN LOCKE John Locke oli Inglise filosoof kes sündis 29. augustil 1932 aastal. Teda loetakse Briti esimeseks empiristiks. Tema üheks põhiteoseks võib pidada teost " Kaks traktaati valitsemisest" aastast 1989. Järgnevas essees käsitlen teatud osa tema teosest. Püüan leida vastuseid mõistetele looduslik seisund, sõjaseisund, ja omand. Poliitiline võim. Lisaks poliitiline seisund ja valitsemise eesmärgid. Seadusliku võimu ulatus. Riigis olevate võimude allumisest üksteisele ja valitsuse laialisaatmisest. Teen kokkuvõtte antud teemade arutelust ja toon välja mõningad arvamused teistelt filosoofidelt ning lisan oma mõtted ja arusaamad. "Esimeses traktaadis valitsemisest" oli arutluse all Adama järeltulijate olemasolu ja nende võim. Aadama otseste pärijate kindlakstegemine on teadaolevalt võimatu. Ei ole võimalik kindlaks teha perekonda kes oleks teistest selles suhtes kõrgemal ja võiks pärimisõigust omada. Robert Firmer on öelnud
Nii seda enam, et koduste hinnangul olevat isa joodikust ,,paadialune", kes noormehelegi halba mõju avaldavat. Tema koolitee lõppes pärast 7.klassi. Põhjuseks see, et kaaslased naersid ja norisid teda kõnehäirete pärast. Kõnehäired on olnud noorukile tõsiseks psüühiliseks probleemiks. Vaatamata oma madalale hariduslikule staatusele on ta siiski piisavalt palju lugenud ning tunneb huvi maailmavaateliste küsimuste vastu. Ta on käinud tööl kohalikus suures tööstusettevõttes (ladudes tõstukite peal) ning töötanud ka turvateenuseid osutanud struktuuris. Kuidas ta siis nö kriminaalsele teele asus? Linnas, kus tema kasvanud on, ei olevat selles midagi imelikku. Kõigepealt ei ole seal paljudel inimestel tööd. Teiseks olevat linn väike,- kõik tundvat kõiki, kõik teadvat kõiki ning piir, kust lõpeb/algab kriminaalne/mitte kriminaalne maailm olevat seal üsna hägus
tormavad katusele. Neljakümne sekundi pärast huilgab sireen uuesti – nad tulevad tagasi, ikka jooksuga.“ (Kostin 2006, 70-71) 4 KÜSITLUS 4.1 Mida kujutas endast Tšernobõli katastroof? Koostasin interneti küsitluse, millele vastas 52 inimest vanuses 16-57. Minu eesmärk oli teada saada, kui palju teavad inimesed, eriti sealhulgas noored, Tšernobõlist. Esimene küsimus oli: „Mida kujutas endast Tšernobõli katastroof?“ Toon siia kokku erinevad vastused, erinevatelt inimestelt. Üldiselt võin öelda, et vastused olid päris täpsed. Tundub, et inimesed ikkagi teavad, mis seal toimus, kuid mitte väga täpselt. Enamus vastuseid olid ühesugused: „Tuumareaktor plahvatas“ ja midagi rohkemat selle kohta öelda ei osatud. Nüüd siis mõned näited vastustest: 1. Tšernobõli katastroof, see oli kusagil 80-ndatel aastatel vist 1986 või 1987. Toimus
mõtlemine. Selleks, et olla ettevõtjana edukas, tuleb tunda oma tugevusi ja nõrkusi ning osata hinnata oma loomepotentsiaali. Kasulik oleks küsida ka kõrvalseisjate hinnangut. Eesmärk on üles leida oma peamised kompetentsid, millele plaanitakse ettevõte rajada ning neile oskustele toetudes leida äriidee. Idee leidmiseks mõtle, mida sa tahad teha ehk missugust toodet või teenust müüa? Hinda oma idee sobivust, leides vastused küsimustele: kas sul on oma ideesse piisavalt usku? kellele ja kuidas sinu idee väärtust loob ehk kas ideele oleks turgu? kas sul on olemas (on võimalik hankida) idee teostamiseks vajalikud ressursid? Idee on hea, kui sa tegutsed valdkonnas, milles oled asjatundlik ning sinu tootel või teenusel on konkurentsieelis Sobiva ettevõtlusvormi valimisel on kasulik veelkord läbi mõelda, kuidas oleks kõige lihtsam
tehnikuks (nagu on käsitööline, oskustööline, meister). Autor on keegi, kes valdab tehnikaid kuidas kehatuid ideid vormis väljendada. Roland Barthes: ,,Autori surm": teos ei kanna autor- Jumala sõnumit, vaid on tsitaatide kude. Teos väljendab seda mis on keeles. Michel Faucault : autorifunktisoon. Autor on funktsioon mille on koostanud lugejad. Millisena on nähtud keele rolli? Keel annab inimestele vabaduse end väljendada. Tänu keele suudame püsitatda küsimusi. Küsimuste püstitamine ja nende kütkes olemine on keele poolt nn pähe pandud päitsed. Seetähendab minu arvates seda, et meil on suur eelis loomade ees, kuna me suudame ennast väljendada, ent kuna ma suudame ennast väljendada tekivad meil igasugused küsimused, igasugused arutelud mida ilma keeleta meil ilmselt ei tekiks. Milles võib näha sõnades peituvat väge? Socratesel paluti omalajal valitsejale viia maailma parim asi. Socrates olla valitsejale valmistanud roa keelest
2. seminari küsimused 1. Millised on loomuseisundi omadused Locke järgi? Loomuseisundi omadused peegeldavad inimese algseid tõekspidamisi ning iseloomulikke omadusi tihtipeale ka seda miks meid loomadest eristatakse. Nendeks on enesearmastus, ligimesearmastus, vabadus, vendlus, võrdsus, kui ka valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid