50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-07-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
lasteasutust ja kolm kutseõppeasutust. Koolides õpib kokku umbes 15000 õpilast. Ida-Viru maakonna lipp koosneb kahest värvist, ülemine värv on valge ja alumine roheline. Lipu keskes asub sinisel taustal müür koos torniga. Müüri kohal on kaks mõõka risti. Maakonna vapiks on see sama sinisel taustal asuv müür koos torniga, mille kohal on kaks mõõka risti. Ajalugu Virumaa on üks vanemaid kohti Eestis, mille on inimene asustanud. Seal maakonnas asub kiviaega kuuluv leiukoht, mis täpsemalt on Kunda lähedal. Umbes 8000 aastat tagasi hakkasid Narva jõe orgus elama kiviaja kütid ja kalastajad. Eesti vanimad raudesemed on leitud Lüganuse valla Sope kalmest. 10.-13. sajandil tulid Virusse vadjalased, nende kääpad paiknevad maakonna ida- ja lõunaosas. 13. Sajandil rüüstastid seal kandi Saksa ristisõdijad. Umbes 1920.
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta kanti Taani hindamise
Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi
(Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. Nõukogude plaanimajandusliku korra kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis turumajanduslikel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule uued, kaasaegsed võimalused edeneda ja areneda igas eluvaldkonnas. Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud rida uusi, hästitegutsevaid firmasid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid. Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele. Sümbolid Lipp ja vapp
Aastal 2000 määras Vabariigi President Lennart Meri kolonel Märt Tiru Uuskülas Sildema talus on sündinud Eesti Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks Vabariigi peaminister Otto Tief(1889–1976), ja sama aasta juunis paik on tähistatud Eestis ainulaadse Eesti esimeseks korstenmonumendiga. brigaadikindraliks. Mälestusplaadi Viimaseks kavandi autor teenistuspaigaks oli kunstnik Ott Herodes. Tirule Ameerika Ühendriigid,
eraisikutele kuid seisavad tühjana ning eraisikud pole nõus neid lammutama. Veel üks suuri puudusi on töökohtade puudulikkus, mis põhjustab linnast väljarännet ning linna välja suremist. Linnale ei tule kasuks ka selle halb reputatsioon ning venelaste ülekaal linnas. Tugevused ja nõrkused kaasaegsel arengul Kohtla-Järve linna tugevuteks on see, et selles linnas on palju potensiaali areneda üheks ilusamaks linnaks Eestis, maastikuarhidektina oleks seal väga palju tööd ning palju erinevaid viise katsetuseks. Võimalus ka meelitada ligi inimesi, keda huvitab keemiatööstus ning ka on seal olemas olev TTÜ kolledž, mis on renoveeritud ning kus on palju erinevaid võimalusi õppimiseks. Nõrgaks kohaks on see, et linn ise on räämas ning linna elaniku jaoks on jäänud tunne, et linnavalitsust ei huvita linna kodanike heaolu, linn ei suuda meelidata juurde uut rahvast ega ka
1930ndate lõpuni kirjutati seda nime inglise keeles enamasti Esthonia.Muistsed Skandinaavia saagad nimetavad maad Eistlandiks. Nimetust estones kasutab ka Läti Henrik. 19. sajandini nimetasid eestlased end maarahvaks. Eestlaste hulgas juurutas Eesti nime Johann Voldemar Jannsen. Loodus Topograafia Eesti asub Läänemere idarannal. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid