Kategoorias eesti veed leiti 15 faili

Loodus >> Eesti veed
eesti veed on reostustundlikud. Selleks, et tagada veeressursside puhtus peab olema kõigil tasemel reoveepuhastus.
Eesti veed
docx

Eesti veed

eksami küsimused vastustega...

Eesti veed - Tartu Ülikool
2 allalaadimist
Eesti järved
22
docx

Eesti järved

Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 20122013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv...

Eesti veed - Põhikool
4 allalaadimist
Eesti veed-Võhandu jõe lõik
9
doc

Eesti veed: Võhandu jõe lõik

TARTU ÜLIKOOL Geograafia instituut VÕHANDU JÕE LÕIK VÕRU TALLINNA MAANTEE SILLALT KIRUMPÄÄ SILLANI Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Ronald Laarmaa Rakendushüdrobioloogia II kursus...

Eesti veed - Tartu Ülikool
18 allalaadimist
EESTI PIKIM JÕGI
docx

EESTI PIKIM JÕGI

...

Eesti veed - Põhikool
4 allalaadimist
Jõksi järv
14
doc

Jõksi järv

TARTU ÜLIKOOL Geograafia osakond JÕKSI JÄRV Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Kadri Saia Rakendushüdrobioloogia II Kursus EMÜ Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...

Eesti veed - Tartu Ülikool
37 allalaadimist
Kurepalu paisjärved
12
doc

Kurepalu paisjärved

TARTU ÜLIKOOL Elen Süvalep KUREPALU PAISJÄRVED Uurimistöö Tartu 2009 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................... 3...

Eesti veed - Tartu Ülikool
14 allalaadimist
Ihtüoloogia eksamiküsimused
2
doc

Ihtüoloogia eksamiküsimused

Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magev...

Eesti veed - Tartu Ülikool
14 allalaadimist
Meri
9
pptx

Meri

MERI Läänemeri Atlandi ookeani sisemeri Palju mereääreid riike Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast...

Eesti veed - Põhikool
3 allalaadimist
Kuidas mereveest joogivett saada
1
docx

Kuidas mereveest joogivett saada?

Magestatud vesi erineb destilleeritud veest selle poolest, et destilleeritud vees pole üldse sooli, aga magestatud vees on neid joomiseks sobivas koguses. Merel, kus pole magevett tuleb vahest ette, et soolast vett tuleb magestada. Vee magestamise peamised meetodid on destillatsioon, ioonivahetus...

Eesti veed -
5 allalaadimist
Mida peaks tegema-et väheneks looduse ja vee saastatus
1
docx

Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus

Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala k...

Eesti veed - Keskkool
3 allalaadimist
Ülemiste järv
2
doc

Ülemiste järv

Ülemiste järv Ülemiste järv varasemalt Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv on Eestis väga ilus ja tuntud järv. Ülemiste järv on väga tähtis eelkõige Tallinnlstele kuna Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest....

Eesti veed - Põhikool
13 allalaadimist
Võrtsjärv
12
doc

Võrtsjärv

1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Asend ja suurus...

Eesti veed - Põhikool
9 allalaadimist
Jägala jõgi
2
rtf

Jägala jõgi

Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu...

Eesti veed - Põhikool
4 allalaadimist
Piusa-Vastseliina
176
xlsx

Piusa-Vastseliina

Vooluhulk Mittepide Veetase H Jäätumine Vesi v Kuupäev Nähtused - voolab jää Q jäätumine (cm) I pinnal -↑ (m3s)...

Eesti veed - Tartu Ülikool
2 allalaadimist
Kevadine suurvesi
2
docx

Kevadine suurvesi

Kevadine suurvesi. Valisin selle pildi,sest selle kohta saab rohkem mòtteid avaldada. Pildil vòib olla nii varakevad, kui ka sùgisene aeg. Mulle tundub see pilt rohkem kevadisena. Kui lumi on just àra sulanud, siis hakkab vesi vulisema ja jòed ùleujutama. Enamuse oma veest saavad jõed kevadisest jääminekust ja lume sulamisest. See põhjustab kevadise suurvee. Mida rohkem on lund j...

Eesti veed - Põhikool
1 allalaadimist