Eesti keskaeg 1227-1558(1583) (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Eesti keskaeg 1227-1558(1583)

Gooti stiil- See kunstistiil tekkis 12.-16. sajandil Euroopas. Tähtsamail kohal oli gooti kunstis arhitektuur , eriti kirikuehitus. Teravkaare ja ristroidvõlvi kasutuselevõtt võimaldas ehitada katedraale, mis olid romaani stiili kirikutest palju avaramad ja valgusküllasemad. Koos gootikaga tekkis Prantsusmaal ka gooti kiri, st. kirjalaad, mille tähed on kitsad ja nende ümarused murtud. Eestisse levis gootika Saksamaa ja Skandinaavia kaudu. Kõige rohkem ehitati kirikuid.

Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar , võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad . Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik . Suuremad linnakirikud olid basiilikad – pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud, selle kohta võib näiteks tuua järgmised kirikud: Tallinna dominiiklaste ja Pirita kloostri kirik. Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud .

Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati. Tsistertslaste mungakloostrid asusid Padisel ja Kärknas, nunnakloostritest aga Püha Mihkli kloostrit Tallinnas, Püha Katariina kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas. Kerjusmunke kutsuti dominiiklasteks sel ajal. Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres . Kloostrid kogusid suuri rikkusi, jumalasõna kuulutamine jäi üha tagaplaanile.
Tänapäeval tegutseb Eestis 7 kloostrit. Need on : Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster; Pühima Päästja Püha Birgitta ordu klooster , Halastuse Misjonäride Ordu, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Püha Assisi Franciscuse Kolmandast Ordust, Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina klooster ,
Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Ahtmes, Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi kongregatsiooni klooster.

Linnused keskajal- Vanimad kivilinnused püstitati eestlaste linnuste asemele, need järgisid vana linnusevalli joont, puittarandid asendati vaid kivistega, asusid looduslikult soodsates kohtades (Otepää, Lihula, Tartu). 14. sajandil ehitati konvendihoone tüüpi linnuseid. Konvendihoone on massiivne korrapärane nelinurkne ehitis, mille lähim maa-ala oli ümbritsetud ringmüüriga. Selliseid tüüpi linnuseid ehitati Pärnusse, Viljandisse, Põltsamaale, Tallinna, Rakverre, Narva, Kuressaarde, Haapsallu.

Haridus keskajal- Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga . Katoliku kiriku juures tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid . Õpiti ka ülikoolides, peamiselt Saksamaal, kuid samuti ka Bolognas, Pariisis, Prahas. Arutati ka kõrgema ladinakooli asutamist , kus ka talulapsed saaksid õppida, kuid reformatsiooni tõttu see ainult ideeks jäigi. Arvatavasti piirdusid Eesti toomkoolid trivium ’iga, ning ülemastme läbimiseks tuli sõita välismaale. Vanimaks kooliks on Vana-Pärnu kool, mis avati aastal 1251. Õpiti grammatikat, retoorikat,
dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tonight Õppematerjali autor

Kokkuvõte Eesti keskaja kohta (kutsekool)

Eesti keskaeg keskaeg kloostrit gooti franciscuse keskaeg ordu püha regulaarordu kantaliitsia püha kantaliitsia regulaarordu püha

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti Kultuurilugu

Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348

Kultuurilood

doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse