50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
112 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
olgadalton
Õppematerjali autor
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt. Püüan käesoleva kirjutisega analüüsida, kuidas Kersti Kaljulaiu kõne seekord õnnestus.
Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14
Tallinna Kristiine Gümnaasium EESTI RAHA 1918-2011 Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 .......................
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski
Palju kõneainet tekitanud sotsiaalseid töökohti ei tohi karta. Nende eesmärk on säilitada töölkäimise harjumust ja vältida käegalöömise sündroomi. Ent tööpuuduse sisulisi probleeme see ei lahenda. Kriisi üks õppetunde ütleb, et tööpuudus pole jagunenud ühtlaselt. Näiteks kurdavad infotehnoloogia firmade juhid just praegu, et neil napib tööjõudu. Napib inimesi, kes on kodus reaalainetes, loodus ja inseneriteaduses. See on selge märk õpilastele, lapsevanematele ja Eesti hariduselu suunajatele: mitte vältida õppeaineid, mis täna tunduvad raskemad ja nõudlikumad. Eesti Vabariigi presidendi kõne 24.02.2010 Märksõnad 1) Haridus haridusreform, 2) Poliitika riigikogu, 3) Tulevik PõhjaEuroopa kõige integreeritum riik saab olema Eesti. · EL liige · Shengeni viisa ruum · NATO liige · Euro 4) Suremus vähenenud kordades võrreldes 15 aasta tagusega. 5) Töötus- majanduskriis (investeeringud, toetused)
.......................................................9 1.3.2. Töö ostmine ................................................................................................10 1.3.3. Töö hind .....................................................................................................11 2. Põhilised muutused tööturul ........................................................................................11 2.1. Eesti tööturgu mõjutanud tegurid .......................................................................11 2.2. Tööhõive vähenemine ja töötuse suurenemine ...................................................12 2.2.1. Tööpuuduse liigid ......................................................................................15 2.2.2. Tööpuuduse põhjused ...............................................................................
täidesaatva võimu juhi (President). President määrab valitsuse, ministrid annavad aru vaid Presidendile. Presidendil suured võimuvolitused koos valitsusega. (USA) Presidendil on suur vetoõigus- õigus parlamendi otsused keelustada (Venemaa) parlamentaarsed vabariigid (parlamentalismi põhimõte): Rahvas valib ainult parlamendi ja parlament kinnitab ametisse täidesaatva valitsuse. Parlament valib presidendi. Täidesaatev võim on suures sõltuvuses seadusandlikust võimust. a) Enamusvalitsus- üheparteivalitsus (50% + 1 häält parteil) b) Koalitsioonivalitsus- mitmeparteilisus segatüüp: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Presidendil palju võimu. Parlament valib peaministri, peaminister valib riigikogu. (Prantsusmaa, Soome, Venemaa) Poliitilised ideoloogiad
õigused. Oma ümbruskonda teenindav keskus. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on ajaloos palju muutunud ja on nüüdis ajal erinevates riikides erinevad. Linnastumine ehk urbanisatsioon - majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Linna rahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe ka tööjaotuse muutumisest ja rahvastiku rändest. Linnarahvastiku protsent: Maailm Eesti 1800 3% 1863 8,7% 1850 6,4% 1913 19% 1900 19,6% 1940 33,6% 1950 28,9% 1950 47,1% 1970 37,4% 1990 71,6% 1980 41,1% Tänapäeval arenenud maades 72%, arengumaades 34%. Jean Gottmann - prantsuse geograaf, kes on uurinud linnastuid. Ta nimetas neid MEGALOPOLISTEKS (suurlinn). Linnastutega võimenduvad niigi tuntud linnaelu probleemid. Seetõttu ei püüa linnade planeeriad nende tekket kiirendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid