Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


ELUOLU PÄRAST  
SUURT SÕDA
20-NDATE MOOD
 Kergemeelne ajastu
 Mood oli frivoolne
 Pärlid, paljastatud  õlad & käsivarred, põlvedeni  kleidid
 Tähelennu tegi prantslanna Coco  Chanel
 Mehed kandsid käänisega pükse ja pintsaku 
rinnataskus rätikut
 Tants oluline osa  moest
MEELELAHUTUS   &   TEHNOLOOGIA  
 Charlie Chaplini komöödiad koguvad 
edu
 Raadio – uus massiteabevahend  => 
BBC
 Dzässmuusika kütab kirgi
 Autode kasvav tulek tänavaile
OTSINGUD JA SAAVUTUSED
  Kultuurielu  iseloomustas otsingute 
ja  saavutuste  rohkus
 Kirjanduses ja kunstis suur hulk –
ism’e
 Vaarao Tutanhamoni hauakambri 
& sumerite avastamine
 Suured keemilised ja füüsikalised 
avastused
Totalitarism  ja  rassism  
sekkuvad   kultuuriellu
 NSV Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise kallale
 NSV Liidus algselt loominguvabadus, Stalini võimu 
tugevndedes  kadus
 NSV Liidu ainumõeldavaks  meetodiks  sai sotsialistlik 
Vasakule Paremale
ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA #1 ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA #2 ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA #3 ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA #4 ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA #5 ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA #6 ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA #7 ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-07-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
odt

Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel

Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel Maailmasõja järellainetusedmesed Läänerahvas lootis et peale sõda muutub eluolu paremaks kui seda varem oli olnud. Inimesed küsised endalt ja üksteiselt, miks kodu see õudus üldse toimus ja mille nimel tapeti need enam kui 10 miljonit meest, nii et kaduma läks terve põlvkond. 1918. aastal ilmus Saksamaal Oswald Spenglari raamat ,,Õhtumaa allakäik", milles väideti, et lääne kultuur on jõudnud oma viimase, mandumisfaasi ja et varsti pühitakse lääs minema nagu see on juhtunud kõigi varasemategi tsivilisatsioonidega

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20.sajandi

ettepoole sirutatud ülakeha. Sellest alates ronis vöökoht ülespoole rinna alla, luues uue ampiirjoone, ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv. Ajastut iseloomustas ka spordi populaarsuse plahvatuslik tõus. 1896. aastal olid toimunud esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud, see traditsioon jäi püsima ja muutus kord-korralt aina tugevamaks. Võidukäiku jätkas 19. sajandil sündinud moodne jalgpall, mis 1908. aastal võeti olümpiamängudesse kavasse. Pärast maailmasõda püüdsid inimesed sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iseloomustab teatav kergemeelsus. Loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. Moodki muutus frivoolseks, lubades naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, ning kleidiserv kerkis põlvedeni, mis varem olnuks mõeldamatu. Moemaailmad tegi tähelennu nooruke prantslanna Coco Chanel. Maailmakuulsaks sai koomik

Ajalugu
thumbnail
13
rtf

Maailm 20 sajandi algul ja I maailmasõda.

Venelastele laenu, siis purunes Venemaa suhteliselt kiiresti aga kui tuli võimule kommunistid siss ei makstud võlga tagasi. Vastuolud teritooriumi jagamisel imperialism. Inglismaa kolooniad: Kanada, Austraalia, India. Prantslaste kolooniad asuvad põhiliselt Aafrikas ja siis oli vietnam. Saksamaal olid kolooniaid suhteliselt vähe Saksamaa soovis kolooniaid ümber jagada, konfliktid tekkisid kolooniate pärast Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, üks vastuolu koht oli Elass-Lotring, Maroko pärast 2 kriisi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Olid ka uued vastuolud Venemaa ja Austria-Ungari märksõnaks Balkani poolsaar. Venemaa ja Türgil olid ka vastuolud mustamere väinate tõttu. Tekkisid sõjalised liidud suurriikidel ei olnud kaitseolukorda, üks liidutest on kolmik liit jus kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia, teine sõjaline liit Antaat sinna kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa tekkis kolme erineva lepinguga. Esimene maailmasõda algab 1914

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

d) Euroopas rahvusliku eneseteadvuse tõus, kolooniate omamine prestiiziküsimus e) tunnetati end misjonäridena, 'läheme neile õiget usku viima, koole rajama' >suuimad valdused Inglismaal *India, Egiptus (Suessi kanal!), Kanada, Austraalia (''Inglismaa Siber''), Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika *Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti >Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud (Sahara kõrb) >Saksamaa ­ 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884

Ajalugu
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

mida tõestab ilmekalt ka tantsukursuste populaarsus, samas konservatiivsema osa publiku, paljude süvamuusikute ja muusikakriitikute, aga ka maaelanikkonna suhtumine oli ettevaatlik, sageli üsnagi tõrjuv ja kohati vaenulik. Selline äärmustesse kalduv suhtumine ei valitsenud mitte ainult meil. Džässis nähti vaid kiirestimööduvat moenarrust, millel pole mingit tõsi- semat väärtust, isegi tema sünnimaal USAs. Siis tuli sõda, hävitades suurema osa dokumente ja helisalvestisi ning paisates muusikud, s.t elava mälu, mööda maailma laiali. On ütlematagi selge, et esimestel rasketel sõjajärgsetel aas- tatel oli tähtsamatki teha kui džässi uurida, hiljem polnud selleks aga enam võimalustki. Kuigi esimestel sõjajärgsetel aastatel oli suhtumine džässi küllaltki salliv – oli see ju ameeriklastest liitlaste kultuur 2 –, muutus olukord peale NLKP KK otsust 10.02.1948, kui džässmuusikas

Muusika ajalugu
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas see, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust vormi. Elu sõltus ja sõltub valgusest ja veest, taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma jahioskusi ja elementaarseid kaitsevõtteid ilmastiku vastu. ESIMESED MAASTIKUD, mis on inimese poolt teadlikult välja mõeldud, ilmusid ligi 40...20

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun