● Kanepivarres on kiudu kuni 25% ● Tehakse laevaköisi, nööre, kotte jne Kanep (Cannabis sativa) Puuvill (Gussypium) ● Troopilisel ja lähistroopilistel aladel ● Suurimad tootjad on Hiina, ● India ja USA. ● Külluslikus niiskuses annab suurema saagi ● Kuprud valmivad eri aegadel ● Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks ● Kasutatakse enamasti riiete valmistamiseks ● Seemneid kasutatakse ka õli tootmiseks Puuvill (Gussypium) Džuut ehk kalkuta kanep ● Pärit India idaosast ● Kasvab kogu troopikas ● Peamiselt Aasias ● Talub õhu kuivust, vajab soojust ja niiskust, ei talu külma ● Üheaastane taim ● Kasvab 125 päeva ● Tehniline kiud – 1.5-2.5 m ● Kerajas kupras on umbes 30 tumepruuni seemet ● Seemet külvatakse 6-12 kg hektari kohta ● Põua puhul vajab niisutamist ● Valmistatakse kotte, köisi, pakkimisriiet ja mööbliriiet Džuut ehk kalkuta kanep
ja Robusta. Kohv kuulub ühtse tollitariifistiku rubriiki 0901 Suurimad kohvi eksportijad Kohvi transpordinõuded Eesti seaduse järgi kuulub kohv mitteloomse toidu alla Mitteloomse toidu importimisel teostatakse järelvalvet sihtkohas Järelvalvet teostatakse koostöös tolliga Saadetise eest vastutavad toidukäitlejad Pakkimine ja transport Pakend peab võimaldama vedu koos muude saadetistega Pakend: materjaliks džuut või sisal, mass 60 kg Transpordiks kasutatakse standard- ja ventileeritud konteinerit. Kohustuslikud dokumendid Suurem osa rahvusvahelisest kohvikaubandusest baseerub standardlepingutele Euroopa Kohviföderatsioonis (ECF) või Rohelise Kohvi Assotsiatsioonis (GCA) USAs Päritolusertifikaat aitab koguda rahvusvahelise kohvikaubanduse kohta statistikat Tollivormistuseks on vajalikud veosega seotud dokumendid vastavalt veoliigile Transport Euroopasse
• Keraamika (savist esemed) • Metallehistöö (metallist ehted) • Klaasikunst • Nahkehistöö • Tekstiil • Puitehistöö Keraamika Metallehistöö Klaasikunst Nahkehistöö Tekstiilikunst Tekstiilikunst hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud või heegeldatud praktiliste või dekoratiivsete esemete, sealhulgas rõivaste kunstilist kujundamist ja valmistamist. Materjal: Loomne kiud - vill, siid Taimsne kiud - puuvill, kanep, kenaf, džuut jne. Sünteetiline kiud Kunstiga seotud sõnavara • Kaunid kunstid (17-18 saj)- maalikunst, skulptuur • Stiliseerimine- lihtsustamine, süsteemiga sobitamine • Idealiseerimine- ideaalile lähendamine, parandamine • Stiil (lad k stilus- kirjutuspulk)- ühised välised tunnused, nende järgi jaotamine • Vool - ühiste ideede järgi rühmitamine Arva ära mis kunstiliigiga on tegemist? Arva ära mis kunstiliigiga on tegemist?
30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber Puuvill: Lõuna Mehhiko, Guatemala ja Aasia, soojanõudlik, 25-27ºC, väheviljakas muld, lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kuni 4 m kõrguseks, India, Bangladesh, Tai Lina: Vahemeremaad (Mesopotaamia), palju päikest, pinnas niiske ja viljakas, isekülv, paras– ja lähistroopilises vöötmes, Usa, Hiina, India Kanep: Aasiast, 1-4m pikkune, 14-27ºC, viljakas muld, esimesed 6 nädalat vajab rohkelt vett, kasvab Indias ja Filipiinidel looduslikult ja Jaaval ja Sumatral kultiveeritakse
Samuti on oluline tselluloosikiudude pikkus. Eriti hästi sobivad pikki kiude andvad ja võimalikult vähe liit- ning sideaineid sisaldavad taimed. Oluline on, et side- ja lisaained oleksid taime töötlemise käigus kergesti eemaldatavad. Selliste looduslike materjalide hulka kuuluvad kanep, lina, puude (peamiselt erinevate mooruspuu liikide) niinekiud, mitmesugused heintaimed ja kõrrelised (erinevad õled), puuvill, bambus, džuut, ramjee,rotang jmt. Neist kõige rikkalikumalt ja kõige puhtamat tselluloosikiudu annavad kanep, lina ja puuvill. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Põhjuseks, miks vahetati kaltsu paber tselluloosist paberi vastu oli toormaterjali saamine. Kuna keskajal kanti riided ribadeks, ei tarvitsenud olla kantud linane materjal piisavalt kvaliteetne paberi valmistamiseks. Samuti hakkas nõudmine raamatute järgi kiirelt tõusma ja see tähendas, et paberit oli vaja toota
sünteeskiud Sünteeskiud keemiline kiud, mis on saadud sünteetilistest kõrgmolekulaarsetest ühenditest ( nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel); KEEMILISED KIUD: anorgaanilised kiud Anorgaanilised kiud on metallkiud, klaaskiud; Metallkiude kasutatakse rõivaste ja kodutekstiilide valmistamisel, klaaskiud selleks ei sobi. 1. Looduslikud kiud 1.1. Taimsed kiud Puuvill (CO) Lina (LI) Ramjee (RA) Kanep (CA) Džuut (JU) Sisal (SI) 1. Looduslikud kiud 1.2. Loomsed kiud Vill (WO) - Meriino vill - Kašmiirvill (WS) - Mohäärvill (WM) - Angooravill (WA) - Vikunjavill (WG) • Siid (SE) 2. Keemilised kiud 2.1. Tehiskiud Viskoos (VI, CV) Modaal (MD) Lyocell (LY) Vaskammoniaakkiud (CU) Atsetaat (AC, CA) 2. Keemilised kiud 2.2. Sünteeskiud Polüamiid (PA) Polüester (PL, PES) Polüakrüülnitriilkiud (PC) Elastaan (EA) Polüuretaankiud (PU)
Vastupidavuse poolest ei jää kõnealune kiud alla linale ning tänu kulumiskindlusele on kanep ideaalne mööblikangas. Kanepist kangaid tuleks pesta vedela pesuainega, kuna sarnaselt linale on kanepikiud seest õõnes, mis muudab ta pesupulbrit mitte taluvaks. Džuut (JU, Ju) juti, juuti, jute, Jute, juta Džuut on taim, mida võiks tinglikult võrrelda meie pillirooga, kuid Eestis antud kiudu ei kasva. Seda troopilist taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Bangladeshis, Tais, Pakistanis, Hiinas jt.
LOODUSLIKUD KIUD 1. TAIMSED Taimsed kiud koosnevad peamiselt tselluloosist ja seetõttu võib nende põlemisel tunda paberi põlemise lõhna. SEEMNEKIULISED PUUVILL (CO) Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Värv: valge, kreemikas Imab hästi niiskust; Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Väikse elastsusega Halb soojusjuhtivus Kortsub: kergesti Kergesti värvitav. Batist – ainult pikakiulisest puuvillast (5cm<) Flanell – lühikesekiulisest puuvillast KAPOK (KP) Puuvillast väga erinev Värv: valge, helehall, kollakaspruun Kerge, elastne Ei ima vett Madal soojusjuhtivus (hoiab sooja) VARREKIULISED LINA (LI) Tootmine suure töömahu tõttu väga kallis. Kvaliteedi hindamisel arvestatakse eelkõige kiu tugevust, peenust ja pehmust. Kõige tugevam taimne kiud üldse. 2-3 korda tugevam kui puuvill. Loomulik värvus: kollaka...
Looduslik kutšuk e. Lõuna-Ameerika Kagu-Aasia hevea Kakaopuu Lõuna-Ameerika Kesk-Aafrika(Khana, Nigeeria) Kohvipuu Aafrika Ladina- Ameerika(Brasiilia) Söödakultuuride kasvatus on oluline loomakasvatuspiirkondades. Mitmed söödataimed on nii toidu, kui söödakultuurid(sojauba). Džuut – India, Bangladesh(lõuna-aasia9 sisalagaav – Mehhiko (Ladina-ameerika ja Aafrika) Puuvill – Saudi-Araabia Suhkruroog – Kuuba, India Suhkrupeet – Poola, Saksamaa Teepõõsas – Sri Lanka, India Banaan – Ecuador, Brasiilia Datlipalm – Egiptus Kookospalm – Filipiinid Viinapuu – Vahemereline kliima (Hispaania, Austraalia) Õlikultuurid Kasvatatakse ja tarbitakse seal, kus loomakasvatust vähe Tähtsaim – Sojauba(USA, Hiina, Brasiilia) *Arahhis e
lina – parasvöötme kiukultuur, lõuna pool Arvestuseks: kui täpikest pole Etioopia KASVAVAD peal, pole kohvikasvatamise kaart kasv. Õlilina, kasvas ka kunagi Lõuna-Eestis Kartul Lõuna- Euroopa Džuut e kalkuta kanep – jämeda kiuga, Kakaopuu Ameerika o Kasvatatakse peamiselt Aafrikas, Lõuna-Aasias Bataat Kesk- Hiina
PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned)
asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör džuut Indas Bangladeshis poekotte, kartulikotte jne õlikultuurid riik näide päevalill Ukraina päevalilleõli maapähkel Hiina õli, halvaa sojauba USA sojapiim õlipalm Malaisia kosmeetika, biokütus 6. Kuidas mõjutavad põllumajanduse arengut riigis: a
Peamised Sõidukid, masinad, seadmed, Džuudikiud* ja -tooted, rõivad, eksportkaubad elektrotehnika- ja nahk, kala, tee, tubakas. elektroonikatooted, kemikaalid. Peamised Kütus, metallimaagid, masinad, Naftasaadused, teravili, importkaubad kemikaalid, toidu- ja transpordivahendid, seadmed, tekstiilikaubad. teras, keemiakaubad. *Džuut on puuvilla järel maailmas kõige levinum taimne kiudmaterjal. (osaülesanne 16) a) Väliskaubanduse maht inimese kohta: on Jaapanis märksa kõrgem kui Bangladeshis. SA Innove (osaülesanne 17) b) Väliskaubanduse bilanss: Jaapanil positiivne, Bangladeshil negatiivne. (osaülesanne 18) c) Väliskaubanduse struktuur: Jaapani väliskaubanduse struktuur on mitmekesisem kui Babgladeshil
annaabi.ee 
