Donald E. Super
Donald E. Super
(1910-1994)
Ta sündis 1910 aastal ning suri Gruusia savannides 1994 aastal.
Oma eluaja jooksul andis ta väga suure panuse psüholoogiasse ja haridusse.
Ta oli 55 aastat Ameerika Psüholoogia Ühingu liige. Seal olles andis ta võrratult
suure panuse nõustamispsüholoogiale.
Lõpetas Oxfordi ülikooli.
1923-1949 aastatel töötas, et viia kutsenõustamine nautimiseni.
1950-1975 aastatel viis ta kutsenõustamise üle karjäärinõustamisele.
1976-1992 viis ta karjäärinõustamise uuele tasemele ehk elu planeerimisele.
Keskendub inimese erinevatele elurollidele, isiksuse arengule ja sellega seotud
karjääriküpsusele.
Inimese ülesandeks liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, lahendades
ettetulevad arenguprobleemid.
Donald E. Super on öelnud:
Igal indiviidil on unikaalne komplekt
huvidest, võimetest ja isiksuseomadustest.
Samuti eeldab iga elukutse konkreetset huvide, võimete ja
isiksuseomaduste komplekti.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
poisidseenele
Õppematerjali autor
2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud otsuseid. Seostub kliinilisest psü ja teraapiatest isiksuse om kogum, mis tagavad parima soorituse. ülevõetud aspektidega. In kutse-eelistused ja mina- 3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja on enamasti ühekordne otsus. etappide ülesanded. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja om. Iga 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational töö nõuab in teatud om kogumit, mis tagab parima Development”-(1910-1994) soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide Ta sündis 1910 aastal ning suri Gruusia savannides abil. (psühhomotoorne- liigutuste täpsus/kiirus)Vt 1994 aastal. Oma eluaja jooksul andis ta väga youtube „noortele õige tööala“. Efektiivsuse suure panuse psü ja haridusse. Ta oli 55 aastat taotlus. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
Ütleb, et lapse mõistust tuleb hoida võjmalikult kaua laisana et arendada keha ja vaimu Sigmund Freud (1856-1939): Struktuurne isikuteooria: 1. ID alateadvus, inimese primaarsed vajadused (füsioloogilised) ja tungid, ihad, instinktid - kaasasündinud 2. EGO ei ole kaasasündinud; hakkab kujunema, kui lükatakse edasi id vajaduste rahuldamist; vahendab reaalsust `mina', teadvustatud osa- ratsionaalne 3. SUPER EGO `ülimina`, ühiskond, reaalsus, sotsiaalsed normid, keskkond; viha vanemate vastu pööratakse sissepoole, hoiakud Ego on ainus ratsionaalne osa, id ja super ego ei toimi ratsionaalsusel Superego ja ego toimivad moraali peal, id mitte Nt. Tahan seda kaelakeed (id) plaan, kuidas seda saada; varastada nii, et keegi ei nãe (ego) varastamine on vale, ema õpetas juba nii jne (super ego)
Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. ,,Miski sundis mind seda tegema." · EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. · SUPER EGO- super mina- internaliseeritud väärtused kui isiku kohtumõistja. Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne. Kõik see, mis on moraalitu. Instinktid. S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed- seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding. 1
tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule). PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) Struktuurne isiksuseteooria: ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused (söök) EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas SUPER EGO (üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja seepärast jääb see hinge ning see on üks super ego osa; peamine emotsioon - süütunne S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel.
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimaluse, et saame
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid