Ühiskonnaõpetus Demokraatia
1. Ühiskond inimeste
kooselu vorm
2. Demokraatlik
valitsemine
3. Kodanikud ja
demokraatia
4. Majandus avatud
ühiskonnas
5. Üksikisik ja majandus
6. Tulevikusuundumused
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Mis on DEMOKRAATIA?
2.1. Mis on
demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus
Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja
rahva heaks (Abraham Lincoln).
Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus.
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda.
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politikē (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda.
Sisukord: lk 2 Kommunikatsioon ühiskonnas lk 3 Ühiskonna sotsiaalne struktuur lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine
· Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist
c) Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit). d) Prodektoraat- see on territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või kuulub selle kaitse alla (nt Kosovo 1999-2008 oli ÜRO võimu all). 2. Demokraatia ohud: Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Näiteks Saksamaal tulid natsid 1933 demokraatlike valimiste tulemusena võimule, kasutades oma valimispropagandas osavalt ära majanduslangust, rahva soovi „kõva käe poliitika” järele ning selle, et Esimese maailmasõja võitjariigid käitusid Saksamaa suhtes ebaõiglaselt.
c) Konföderatsioon- see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit). d) Prodektoraat- see on territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või kuulub selle kaitse alla (nt Kosovo 1999-2008 oli ÜRO võimu all). 2. Demokraatia ohud: · Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Näiteks Saksamaal tulid natsid 1933 demokraatlike valimiste tulemusena võimule, kasutades oma valimispropagandas osavalt ära majanduslangust, rahva soovi ,,kõva käe poliitika" järele ning selle, et Esimese maailmasõja võitjariigid käitusid Saksamaa suhtes ebaõiglaselt.
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200)
Kõik kommentaarid