Campania maakond (veini kultuur) Dolores Eamets Kaart ja asukoht Pindala: 13,595km2 Populatsioon: 5,8m Pealinn: Napoli (ing. Lipp Denominazione di Origine Controllata Ajalugu Vesuuv Viinamarjaistandus Vesuuvi külje all Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: DOCG Fiano di Avellino (valge vein) DOCG Greco di Tufo (valge vein) DOCG Taurasi (punane vein) DOCG Fiano di Avellino DOCG Greco di Tufo DOCG Taurasi Kasutatud kirjandus http://www.veinimaailm.com/index.p hp/itaalia/campania https://en.wikipedia.org/wiki/Campa nia https://et.wikipedia.org/wiki/Campa nia Grazie per l'attenzione! (Tänan tähelepanu eest!)
Viljaka maapinna tõttu on vulkaanide ümbrus aktiivses põllumajanduskasutuses ning Vesuuv pole erand. Pehme pinnasega vulkaaniservades kasvatatakse palju aed- ja puuvilju, viinapuudele sobivad eriti hästi kõrgemad, kivisemad ja päikesele avatud mäenõlvad. Veinid: Denominazione di Origine Controllata ehk DOC on Itaalia veinide klassifikatsiooni tähis. Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad Campanias 3 veini: Fiano di Avellino, Greco di Tufo ja Taurasi DOCG Fiano di Avellino valge vein Valge vein ja valged viinamarjasordid on Campanias olnud väga tähtsad. Kvaliteedi kõrgklassi kuuluv Fiano di Avellino valmistatakse mõnikümmend kilomeetrit Vesuuvist sisemaa suunas, Avellino linna lähiümbruses. Fiano di Avellino valmistatakse Fiano viinamarjasordist valge. Fiano ladinakeelne nimi väljendab kõige paremini sordi kaasasündinud omapära: küpsed
o tootmismaht iga hektari kohta peab olema igal aastal avalikustatud o tootmispartiid peavad läbima keemilised organoleptilised analüüsid, iga tootmispartii peab olema testitud ja kirjeldatud. o tagatud peab olema vajalik küpsemise periood. o lisaks VDT veinide etiketinõuetele peab DOC veinil olema lisaks märgitud piirkond, kust vein tuleb. Denominacione di Origine Controllata e Garantita (DOCG). Alates 1. august 2009 DOP - Denominazione de Origine Protetta (DOC ja DOCG liideti). DOCG on Itaalia veinide kõrgeim kvaliteediklass. Veinid võivad saada DOCG märgise, kui nad on omanud DOC staatust minimaalselt 10 aastat. Lisaks kõikidele DOC reeglitele, peab DOCG vein läbima rangemad piirangud, seda eriti saagikuse osas, aga ka nt läbima erikomitee poolse veinitesti. Hetkel on Itaalias 73 DOCG piirkonda, millest suurem osa
). Aga kui tegemist on näiteks Argentiina rahvusrestoraniga siis esimesel kohal on alati Argentiina veinid, ja sealt siis edasi ikka Vana Maailm ja sealt edasi Uus Maailm. Näide: Aperatiivid >Majaveinid >Valged veinid >Roosad veinid >Punased veinid >Magusad veinid >Kangestatud veinid> Liköörveinid NB! Veinid omas grupis jaotuvad siis maade lõikes, edasi piirkondade lõikes. Veinikaardil peaks olema vein lahtikirjutatult järgmiselt: 1. Aasta 2. Nimi 3. Kvaliteedimärge ( nt. DOCG, DOC, AOC,jne) ja apellatsiooni nimetus ( nt. Apellation Medoc Controlee) 4. Päritolu 5. Tootja 6. Piirkond 7. Maa Näited: 1. näide: Austraalia vein Brown Brothers 2002 Shiraz 2002 Shiraz Brown Brothers Victoria Austraalia ( siin ei ole märgitud pudelil ei apellatsiooni ega päritolu, seega need jäävad välja) 2. näide Prantsuse vein Chateau La Ribaud 1995 1995 Chateau La Ribaud Cru Bourgeois Appelation Medoc Controlee L.G.E.A. Vignobles J
50 / 258.17 EEK HISPAANIA Rioja Faustino De Crianza 75 cl 28.40 / 444.36 EEK Valencia Hoya de Cadenas Reserva Tempranillo 75 cl 11.50 / 179.94 EEK Hoya de Cadenas Reserva Privada 75 cl 13.50 / 211.23 EEK Ribera del Duero Spiga, O. Fournier 75 cl 46.40 / 726.00 EEK Blason de San Juan Reserva 75 cl 38.90 / 608.65 EEK ITAALIA / ITALIAN Toskana Zonin Chianti Classico DOCG 2006 75 cl 17.90 / 280.07 EEK Toskana Ripa delle Mandorle 75 cl 27.50 / 430.28 EEK Sicily Planeta La Segreta Rosso 75 cl 25.40 / 397.42 EEK PRANTSUSMAA / FRANCE Languedoc B&G Cabernet Sauvignon 75 cl 12.50 /195.58 EEK Bordeaux Legende Pauillac 75 cl 35.40 / 553.89 EEK Chateau Moulin Riche, Saint Julien 75 cl 55.30 / 865.26 EEK
IGT alasid on 120. Enne IGT klassi loomist kuulusid mitmedki ,,suured veinid" Vino da Tavola klassi. Denominazione di Origine Controllata (DOC) -- antud märgistusega veine valmistatakse algupärastest marjadest ja täpselt määratletud piirkonnas. DOC alasid on 311. Denominazione di Origine Controllata e Garantita -- nõuded piirkondliku originaalsuse osas ja veini valmistamiseks kasutatavatele viinamarjadele on samad, mis DOC veinide puhul; erinevus nendest aga seisneb selles, et DOCG veinid on läbinud põhjaliku pimetesti. 36 DOCG veini asub 13 erinevas piirkonnas ja suurem osa neist kontsentreerub Piemontesse ja Toscanasse. Itaalia Punased marjad Sangiovese -- enimkasvatud sort, millest sünnivad sellised kuulsad veinid, nagu Chianti, Brunello di Montalcino, Rosso di Montalcino, Rosso di Montepulciano. Veinidele on iseloomulikeks aroomideks/maitseteks must kirss, animaalsus, tubakas.
• Auslese- küpsetest viinamarjadest, põhiliselt poolmagusad ja magusad veinid; • Beerenauslese- üleküpsenud või vääris hallitusega viinamarjadest; • Trockenbeerenauslese - ainult vääris hallitusega viinamarjadest eriti heal veiniaastal; • Eiswein- jäätunult korjatud viinamarjadest. Deutscher Landwein on kõrgema kvalittediga lauavein. Deutscher Tafelwein on madalama kvaliteediga lauavein. Itaalia veinid jagunevad : • DOCG (it Denominazione di Orgine Controllata e Garantita) • DOC (it Denominazione di Origine Controllata), • IGT (it IndicaZioni Goegrafiche Tipiche) • Vino de Tavola – lauavein. Hispaania veinid jagunevad: • DOCa (hisp Denominacion de Origen Califada) • DO (hisp Denominacion de Origen), • Vino de la Tierra, • Vino de Mesa. 2.2 Destilleeritud alkohoolsed joogid Siia kuuluvad • viinad • rummid
Lõuna-Aafrika Vabariigis kasvatatakse Colombar'i nime all. Seal on see tänase päevani tähtsuselt teine viinamari, millest valmistatakse lihtsaid, kommertlikke vahu- ja mahuveine. Austraalias kasutatakse segatuna Chardonnay'ga ja ka Chenin Blanc'ga, et lisada veinidesse kargust. Cortese Itaalia valge viinamarjasort, millest parimad veinid tulevad Lombardiast, näiteks Oltrepo Pavesest ja Piemontest, mille väärikaimaks näiteks on Gavi DOCG aastast 1998. Vein on puuviljane, värske ja aromaatne, ka veidi mineraalne, tsitruselise järelmaitsega. Kasvatatakse veel ka Liguurias ja Venetos. Veinid sobivad hästi merekaladest valmistatud toitudega. Furmint Peen, kuid veidi kliimakartlik viinamarjasort. Kasvatatakse põhiliselt Ungaris, aga leidub ka mujal Ida-Euroopas. Kasvatatakse ka Krimmis. Ungari Tokaji peamine viinamari, seal annab Furmint kõige paremaid veine. Kuivad valged veinid on neutraalse happe ja erksa õunamaitsega
veinile säilitamiseks nõutava alkoholisisalduse (max 22% vol). Arendamiseks kasutatakse laagerdust roostevabast terasest mahutites, suuri või väikeseid tammevaate, oksüdeerimist, solera meetodit jne. 3. Veinide klassifitseerimine Veinide klassifitseerimine kvaliteeditaseme põhjal Veinid klassifitseeritakse kvaliteeditaseme poolest laias laastus järgmiselt: 1. Kõrgkvaliteetveinid Grand Cru Classe, Grand Cru, 1er Cru, Cru Classe, vintage Champagne ja Cremant (Prantsusmaa), DOCG (Itaalia), Pago (Hispaania), QmP (Saksamaa) jne. 2. Kvaliteetveinid AOC AOP (Prantsusmaa), DOC (Itaalia ja Hispaania), QbA (Saksamaa) jne. 3. Maakonnaveinid VDP IGP (Prantsusmaa), IGT (Itaalia), DO (Hispaania) jne. 4. Lauaveinid Vin de Table, Vino de Tavola jne. 5. Muud veinid. 6. Veinivalmistamise meetodil valmistatud joogid. Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinide puhul on riigiti ja piirkonniti määratletud üsnagi karmid reeglid terroir
Navarra, Penedes, Valencia ja Valdepenas. Saksa veinipiirkonnad asuvad enamuses Reini ja Moseli kallastel. Portugali põhiline veinipiirkond on Douro, kusjuures enamik sealvalmivatest viinamarjadest läheb ainulaadse portveini valmistamiseks. Kvaliteedi alusel jagunevad veinid kvaliteetveinideks ja lauaveinideks. Prantsusmaa veini kvaliteediklassid on AOC, AC, VDQS ja Vin de Pays (maakonnaveinid). Itaalia veini kvaliteediklassid on DOCG, DOC, IGT (maakonna- või piirkonnaveinid). Hispaania veini kvaliteediklassid on DOC, DO ja Vino de la Tierra (maakonnaveinid). Saksa veinide kvaliteediklassid on QmP Kabinett, Spätlese, Auslese, Beerenauslese, Trockenbeerenauslese, Eiswein (tõusvas joones nõudmised), Qualitätswein b.A. (kindlast viinamarjakasvatuse piirkonnast) ja Deutscher Landwein (Saksa maavein). Lauaveinidel on märgistus Vin de Table (Prantsusmaa), Vino da Tavola (Itaalia),
annaabi.ee 
