5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
manki
Õppematerjali autor
stipendium ..." Alani isa otsus t a s perega kolida Melbour ne, siis oleks Alanil rohke m võimalusi. Alan tahtis ka kirjanik u k s õppida. S õbra Joe arvates oli Alan õnneseen juba noorest peast. Ja kui Alan m õtles kark u dele siis heitis ta selle m õtte k õrvale. "Kargud ei tähen d a midagi...!" Algul oli raam a t igav, kuid mida rohke m s üvened, seda huvitavam a k s ja õpetliku m a k s mu u t u b selle sisu. Soovitaksin seda k õikidel lugeda, sest autor on k õik need sünd m u s e d ise läbi elan u d ning õpetan u d , et kindlu s t u n n e viib sihile ja pole vaja h äbened a, kes oled. Kasutatud kirjandus: · "Ma suudan hüpata üle lompide" Alan Marshall, Tallinn: Eesti Raamat 1990, 258 lk
Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e
Värvus :hõbevalge, sageli matt ja must Läbipaistvus: läbipaistmatu Läige:metalliline Tihedus: 9.212.0 Ladinakeelne nimetus argentum tähendav valget. Ajalugu: hõbe on üks vane m ai d inime s e kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõb e on olnud mak s e v a h e n dik s. Tänap ä e v al kasutataks e hõb e d at mo o d s a s tehnoloo gi a s . Ilusaid h õb e e s e m on tuntud juba keldi templite hauak o htad e st. egiptus e hauak a m b rite s leidub h õb e e s e m e i d harva. H oli populaarn e Pärsia s, vanad hõb e k a e v a n d u s e d olid Kre ek a s ja Hispaania s. Hõb e d at kaevand a sid foniiklas e d , kartaag ola s e d ja hilje m vanad roo mla s e d . Kaevand u s e d olid ka Kesk Euroop a s ja L õun Am e e rika s. Hõb e d al e omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (h õb e v e si ). On kindlaks tehtud, et hõb e d at sisaldav ve si on antibakteriaaln e . Mõju
Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid ballo
Joo g i d g i d Joo n a g i. N e id v õib d u t o i du la u alt ku akse Jo o g id e i p u u k ü lm a lt. J uu k u um a lt k u i ka ii serveerida n , m a hla j n e. S a m a s ka ts a lt v ett , p iim a s e g a tu d jooke. lih m a its e s t at ud ja eid mitmesugus Kuumad Joogid l m i sta mi s eks k se n e n d e va jo o k e l i ig i tata i s e Kuumi lm i st am to o r a i n e j
paljusid loodu s o bj e kt e, sh kive. Neist tähtsaim mu st m et e oriit asu b Meka s, m üürituna Kaaba templi seina selle juurde korraldati ps eri piirkonda d e st iga aastas eid suuri palver änn akuid. Meka muutus araabla st e tähtsaim ak s usuk e s ku s e k s , palver änn aku d tõid kaup m e e s t el e suurt tulu. 2. Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus · Usutunnistus seisn e b kuulutus e s , et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muham e d on Allahi prohv et · Palvus tuleb sooritada, nägu Meka suuna s, 5 korda päev a s , e eln e v alt pe sta nägu ja käsi puh
Suurimaks kristlike uskkondade seas on tänapäeval k a t o l i k u kirik. Lääne- Rooma riigi langemise järel pöördus läänekirik oma misjoniga barbarite poole. Barbarid, kes soovisid saada roomlasteks, võtsid ristiusku kui Rooma tsivilisatsiooni osa. Oskuslikult on lahendatud katoliku kiriku õiguslik seisund tänapäeval. See määratakse VATIKANI kui iseseisva riigi ning mingi teise riigi vahel sõlmitud lepinguga. Võrreldes alalhoidlikuma õigeusuga on katoliku kiriku sisekord ja õpetus rohkem muutusi läbi elanud. Üheks taoliseks erinevuseks on varakeskajal kujunenud õpetus p a av s t i s t kui Kristuse a s e m i k u s t . Katoliku kiriku pead loetakse Jeesuse lähima õpilase apostel Peetruse pärijaks. Katoliku vaimulikkonna struktuur on keerukas. Preestrit peetakse inimeste ja Jumala vahendajaks. Vaimulikuks võivad olla ainult mehed. Kehtib t s ö l i b a a t ( abielukeeld). Vaimuliku tunnuseks on t o n s u u r ( paljakspöetud laik lagipeas).
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid