Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesü...
Meteoor (kr. k meteooros, õhus hõljuv) Meteoriidid on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri Maa pinnale langenud meteoorkehad. Meteoriitidega tegelev teadusharu meteoriitika. Lähtekehad asteroidid Meteoorkeha ehk boliid Keskmine vanus 4,5 4,8 miljardit aastat Võivad olla Jupiteri ja Marsi vahelisest asteroidide vööst Suunduvad Maa poole kokkupõrkest komeetidega Kuju korrapäratu Teravad nurgad ja servad puuduvad õhusurve tõttu atmosfääris Pinnal õhuke, mõne millimeetrine tume sulamiskoorik Kooriku lohukesed regmaglüptid Mustad, pruunikad (sinakas, valkjas) Hiidmeteoriidid Mikrometeoriidid Kivimeteoriidid Raudmeteoriidid
3) meteoor- nähtus mis tekib nn meteoorkeha tungimisel maa atmosfääri väga suure kiirusega. Sellest tulenevad sähvatused- meteoorid. Eriti eredaid meteoore mille sähvatuste heledus on võrrekdav kuu ja päikese heledusega, kutsutakse boliidideks. Suuremaid meteoorkehad ei pruugi atmosfääris täielikult ära põleda ja võivad langeda ja maa peale. Selliseid meteoorkeha jääke nim meteoriitideks.12. Mille poolest erineb meteoor meteoriidist? Mis on boliid? Meteoor on nähtus, meteoriit kivim. Meteoor on Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid osutavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni, kutsume neid meteoorideks. Mõned taevakivid on aga suuremad ja nad jõuavad enne maapinnani. Selliseid kosmosest kukkunud kive nimetatakse meteoriitideks. Boliid- Väga ere meteoor, mille sähvatuse heledus
Meteoorkehad · väikeste mõõtmetega tahked kehad (liiva-,kruusatera,kivi-,rauatükk, kamakas) · võivad sattuda Maa atmosfääri · päritolu: 1) komeetide lagunemisel (-jäänused) 2) väga väikeste mõõtmetega asteroidid 3) lahti pääsenud kuu pinnast või lähimate planeetide pinnast · Maa atmosfääri jõudes süttib, aurustub- võib tekkida meteoor. Meie näeme helendavat jutti- ,,langevat tähte". · Kui suurem tükk, siis nähtav helendava tulekerana, see on boliid. Selle langemisel võib midagi järele jääda, ja see kukub Maale, mida nim. meteoriidiks. · Aastas peaks näha olema ~90 milj. meteoori. · Aastas peaks Maale langema ~26 000 meteoriiti ( mass ~100g või rohkem) · Koostise järgi jaotatakse meteoriidid: 1) raudmeteoriidid 2) kivimeteoriidid 3) raudkivimeteoriidid 4) tektiidid sulanud klaasi meenutavad- haruldasemad. · Eesti suurim Neugrundi kraater. ~475 milj. aastat vana; 7km läbimõõt.
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelik...
Meteoor on Päikesesüsteemi väikekeha, mida võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm, taevast üle vilksatavate ,,langevate tähtede`` sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Selleks, et ,,taevakivist`` saaks meteoriit, peab ta Maale langema ja ta tuleb üles leida. Koosnevad 90% Fe, hapnik, Si, Mn. Boliid on taevas lendav tulekera, mis võib tegelikult olla langev meteoriit või mõni alla kukkuv tehiskaaslane (tehisboliid), väike asteroid, mis atmosfääris põleb. 1. Millest tekkisid planeedid? 1) gaasi-tolmu pilv kerib ennas kokku ja pöörleb; põhiliseks gaasiks selles on vesinik 2) pilve keskele tekib tihend, mida võib nimetada prototäheks (vesinik koguneb keskele) ehk tähe-eelne seisund. Gravitatsiooni tõttu surub see ennast kokku.
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: P...
tuntumad. 36. Kirjeldage komeetide liikumist. Ilmuvad enamikus ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab sabatäheks - heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks 37. Mida nimetatakse meteooriks, boliidiks, meteoriidiks? Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks. Boliid on taevas lendav tulekera ehk suure massiga meteoor. 38. Millest tekkisid planeedid? Planeedis tekkisid kosmilise tolmu e tähetolmu osakeste tõmbumisel üksteise külge. 39. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Maa rühma planeedid tekivad Päikesest ümbritseva gaasitolmketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 40. Mis on Oorti pilv?
Meteoor on Päikesesüsteemi väikekeha, mida võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm, taevast üle vilksatavate ,,langevate tähtede`` sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Selleks, et ,,taevakivist`` saaks meteoriit, peab ta Maale langema ja ta tuleb üles leida. Koosnevad 90% Fe, hapnik, Si, Mn. Boliid on taevas lendav tulekera, mis võib tegelikult olla langev meteoriit või mõni alla kukkuv tehiskaaslane (tehisboliid), väike asteroid, mis atmosfääris põleb. XVII PÄIKESESÜSTEEMI KUJUNEMINE 1. Millest tekkisid planeedid? 1) gaasi-tolmu pilv kerib ennas kokku ja pöörleb; põhiliseks gaasiks selles on vesinik 2) pilve keskele tekib tihend, mida võib nimetada prototäheks (vesinik koguneb keskele) ehk tähe-eelne seisund. Gravitatsiooni tõttu surub see ennast kokku.
suuremate mõõtmetega. Päikesetuule tõttu on saba alati suunatud Päikesest eemale. Selle helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse väikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfääris kuumenevad kõvasti. Selle tagajärjel tekib hõõguv tulekera boliid, millega kaasneb lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfääri, nad plahvatavad ning lagunevad Maale jõudmata. Punkti kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt).
suuremate mõõtmetega. Päikesetuule tõttu on saba alati suunatud Päikesest eemale. Selle helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse väikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfääris kuumenevad kõvasti. Selle tagajärjel tekib hõõguv tulekera boliid, millega kaasneb lööklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfääri, nad plahvatavad ning lagunevad Maale jõudmata. Punkti kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt).
selge ilm, taevast üle vilksatavate ,,langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoriidist räägime siis, kui mõni neist kehadest on piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Selleks, et ,,taevakivist" saaks meteoriit, peab ta Maale langema ja ta tuleb üles leida. Koosnevad 90% rauast, hapnikust, ränist ja mangaanist. Boliid on taevas lendav tulekera, mis võib tegelikult olla langev meteoriit või mõni alla kukkuv tehiskaaslane (tehisboliid), väike asteroid, mis atmosfääris põleb. 53. Millised jõud kujundavad planeetide liikumist? Planeetide liikuma panevaks jõuks on gravitatsioon. 54. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Loode tekkimise põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast
gaasidest. Nende saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu ja on seal suuremate mootmetega. Paikesetuule tottu on saba alati suunatud Paikesest eemale. Selle helendamist pohjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti valja venitatud. Meteooriidid Meteoriitideks nimetatakse vaikesi Maale langenud asteroide, mis maa atmosfaaris kuumenevad kovasti. Selle tagajarjel tekib hooguv tulekera boliid, millega kaasneb looklaine. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raud- ja kivimeteoriitideks. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 g/cm3. Nende kiirus on suur ning sattudes Maa atmosfaari, nad plahvatavad ning lagunevad Maale joudmata. Punkti kust meteoorid naivad valjuvat, nimetatakse radiandiks (perspektiiviefekt). Kuu on Maa kaaslane. Tema diameeter on umbes 4 korda vaiksem Maa omast. Ajavahemikku, mille jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
