Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

BIOKEEMIA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

BIOKEEMIA
Mis on biokeemia?
Biokeemia 2 definitsiooni: 
• Biokeemia on elutegevuse molekulaarseid aluseid  uuriv  teadus 
• Biokeemia on teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumisest ja nende 
muundumiste seostest elusorganismide struktuuride  spetsiifiliste  funktsioonidega 
Biokeemia on tänapäeval tihedalt integreeritud nii loodusteaduse distsipliinidega kui ka 
meditsiiniga: 
•  Molekulaarbioloogia  
•  Molekulaargeneetika  
•  Geenitehnoloogia  
•  Bioinformaatika  
• Molekulaarmeditsiin
BIOKEEMIA JA  MEDITSIIN
 Biokeemiliste protsesside  uurimine  molekulaarsel tasemel aitab meil mõista 
nii elutegevust laiemalt kui ka aru saada patoloogilistest seisunditest: 
 Biokeemia otsene väljund meditsiini jaoks on: 
•  Haiguste  mehhanismide   tuvastamine  
•  Haiguste  diagnoos  
•  Ravi teadusliku baasi loomine 
•  Uute ravimite väljatöötamine
ELUSAINE KEEMILINE KOOSTIS
  Bioelemendid
• Elavast on leitud üle 70 keemilise elemendi: 
• Elussüsteemide talituseks hädavajalik miinimum on 27 bioelementi 
 Liigitus: 
 Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S 
• Esinevad biomolekulides aatomitena 
• Moodustavad 96 - 98% elusorganismide elementaarkoostisest 
 Essentsiaalsed makrobioelemendid: Ca2+, Na+ , K+ , Mg2+, Cl–
 Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul 
• Vajatakse üle 100 mg ööpäevas 
Vasakule Paremale
BIOKEEMIA #1 BIOKEEMIA #2 BIOKEEMIA #3 BIOKEEMIA #4 BIOKEEMIA #5 BIOKEEMIA #6 BIOKEEMIA #7 BIOKEEMIA #8 BIOKEEMIA #9 BIOKEEMIA #10 BIOKEEMIA #11 BIOKEEMIA #12 BIOKEEMIA #13 BIOKEEMIA #14 BIOKEEMIA #15 BIOKEEMIA #16 BIOKEEMIA #17 BIOKEEMIA #18 BIOKEEMIA #19 BIOKEEMIA #20 BIOKEEMIA #21 BIOKEEMIA #22 BIOKEEMIA #23 BIOKEEMIA #24 BIOKEEMIA #25 BIOKEEMIA #26 BIOKEEMIA #27 BIOKEEMIA #28 BIOKEEMIA #29 BIOKEEMIA #30 BIOKEEMIA #31 BIOKEEMIA #32 BIOKEEMIA #33 BIOKEEMIA #34 BIOKEEMIA #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Valeria Larina Õppematerjali autor
M. Kolga ja A. Vahtramäe konspektidest koostatud õppimiseks slaidi.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
pdf

Biokeemia sissejuhatus

Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.

Biokeemia
thumbnail
20
docx

Vitamiinid-mikrobioelemen did-enesekontrolli testid Biokeemia

Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tähis Nimetus(ed Vajadus Biofunktsioonid, sh roll Millistes ) ööpäeva biokeemias toiduainetes s esineb. A maks, A-vitamiin 700– ✔ nägemisprotsessiks piimatooted 900 µg ✔ paljude organismi rakkude (juust, või), kasvuks ja arenguks muna. ✔ limaskestade normaalseks Karotenoide arenguks (siit tuleneb tema leidub enim oluline kaitse kollastes ja infektsioonide vastu) oranžides, aga ✔ antioksüdantsek

Kategoriseerimata
thumbnail
12
doc

Loengud VI-VIII

6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60 Veel on termoregulatoorne funktsioon: Keemiline termoregulatsioon: vee suur soojusmahtuvus (temp. tõstmiseks kulub palju energiat) võimaldab säilitada kehatemperatuuri. Vee hea soojusjuhtivus võimaldab kiiret rakusisese temperatuuri ühtlustumist. Füüsikaline termoregulatsioon: higi teke, eritumine ja aurustumine. Higi aurustumiseks naha pinnalt kulub 0,5-0,6 kca

Inimese toitumisõpetus
thumbnail
10
docx

Biokeemia

1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) Määravad kehavede

Biokeemia
thumbnail
13
docx

KORDAMISKUSIMUSED BIOKEEMIAST

Termoregulaator (suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuht) Organismi tasandil: Termoregulaator (higi) Transportija (veri, lümf) Hüdrostaatilise skeleti moodustaja Kaitsefunktsiooniga (pisarad, liigesvõie) Keskkond (loote areng, limakeskkond viljastumisel; laiemalt ainevahetusreakts. toimumise keskkond ja osaleja) Liiga palju vett võib olla kahjulik, kuid enamasti tekib siiski vedelikupuudus. 2. Süsivesikute/Sahhariidide biokeemia. Monosahhariidid - looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid, nt glükoos, fruktoos. Glükoos (viinamrajasuhkur) on taimede ja loomade põhiline süsivesik. Ta ei ole kõige magusam suhkur. Kuulub disahhariidide koostisesse. Inimese organismis on glükoos põhiliseks energiaallikaks ja paljude teiste süsivesikute aluseks (laktoos, sahharoos, tärklis, glükogeen). Vabas olekus reguleerib ta vere osmootset rõhku.

Biokeemia
thumbnail
5
docx

Biokeemia. Vitamiinid. Tööleht

Seminariks ettevalmistus 1. Vitamiinid. Täida tabel. Tä Nimetus Vajadus Biofunktsioonid, sh roll Millistes hi ööpäevas biokeemias toiduainetes s esineb. A retinool 700– nägemine, rakkude kasv ja maks ja 900 µg areng, limaskesta areng, maksatooted, viljasusvõime, antioksüdantne porgand, regulatsioon maguskartul, või, lehtkapsas, munad, brokoli D kaltsifirool 10 μgg kaltsiumi ja fosfori kala, munad, omandamine, hammaste ja maks ja D- luude areng, vere hü?

Biomeditsiin
thumbnail
20
pdf

Inimese organismi keemiline koostis

1. INIMESE ORGANISMI KEEMILINE KOOSTIS Piisab pealiskaudsestki vaatlusest, et märgata suuri erinevusi elus ja eluta looduse vahel. Nende erisuste olulisimateks ilminguteks peetakse järgmisi tõsiasju. Esiteks, elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur. Isegi ainuraksed organismid paistavad silma kõrge organiseerituse tasemega, samal ajal kui eluta looduse objektid kujutavad endast suhteliselt lihtsate keemiliste ühendite juhuslikke kogumeid. Teiseks, elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni. See tõsiasi on täheldatav nii makrostruktuuri (inimesel näiteks süda, kopsud, lihased jne), kui subtsellulaarsete moodustiste (näiteks mitokondrid, ribosoomid) puhul, isegi raku koostisse kuuluvate molekulide juures (näiteks DNA, erinevad valgud). Eluta looduse objektide puhul ei ole võimalik kindla struktuuri ja selle funktsiooni seosest rääkida. Kolmandaks, elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammu

Bioloogia
thumbnail
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun