Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9. Kust saab lihas kokkutõmmet esi...
Atleetvõimlemise test Algajate test: 1) Mis on atleetvõimlemise esmane eesmärk? - Lihaste sümmeetriline ja proportsionaalne areng 2) Millest algab treening? - Soojendus- ja venitusharjutustest 3) Kuidas peabharjutuse soorituse ajal hingama? - Lõdvestuse ajal sissehingamine, pingutuse ajal väljahingamine 4) Mitu % atleetvõimleja toiduratsioonis peab olema: süsivesikuid, rasva, valku? - 60% süsivesikuid, 30 % valku, 10% rasva (millest omakorda peab 5% olema taimse päritoluga) 5) Mitmendal treeningjärgsel päeval kasvab lihas kõige intensiivsemalt: 1, 3 või 5? - 3. päeval 6) Milline peab olema harjutuse sooritamise tempo? - Mõõdukas, mis ei segaks keskendumist 7) Nimetage viis taastumisvahendit? - Saun, massaaz, ujumine, toit, meelelahutus, magamine, mediteerimine, jooga, ... 8)...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Eesti naisvõimlemine muutuvas ajas Helin Sinisalu AÜ III kursus Valga 2012 Naisvõimlemise arendamine ja juurutamine massidesse on olnud üks Eesti ajaloo tähtsamaid küsimusi spordiajaloo vaatenurgast. Naisvõimlemise areng esimeses Eesti Vabariigis vaatamata raskustele ja pedagoogide puudumisele on olnud imekspandav, seejärel nõukogude võimu all olles naisvõimlemise jätkuv areng niiöelda ,,varjus". Pärast antiikkultuuri hävimist jäi hoolitsus tütarlaste ja naiste kehalise arengu eest kauaks unustusse. Alles XIX sajandil, seoses vajadusega naisi üha enam rakendada ühiskondlikus tootmises, kerkis uuesti päevakorda nende kehaline areng. Eesti ...
Loksa Gümnaasium Iluvõimlemine olümpiamängudel Referaat Anneli Alenina 10b klass Juhendaja: Pille Plakk Loksa 2013 1. Iluvõimlemine olümpiamängudel. · Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit....
1. Treening - Rind, bitseps, kõht Harjutus seeriad kordus Surumine kangiga (Pos.) 4 4-6 Surumine kangiga (Neg.) 4 4-6 Surumine kangiga 4 4-6 (vertikaal) Küünarvarte kõverdamine 3 max kangiga seistes Keretõste kõhupingil 3 max Jalgrattaga sõit 1 10-15 min 2. Treening - Selg, tritseps, kõht Harjutus Seeriad Kordus Tõmme kangiga vastu kõhtu kummargil 4 4-6 Tõmme plokil ülalt ette 4 4-6 Tõmme plokil eespoolt vastu kõhtu 4 ...
Võrkpall Võrkpall on sportmäng, mida mängivad kaks võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud mänguväljakul. Temas on palju erinevaid versioone eriolukordadeks, mis muudavad mängu mitmekülgseks ja vaatemänguliseks igaühele. Mängu eesmärgiks on saata pall määrustepäraselt üle võrgu nii, et see maanduks vastase väljakul ning takistada palli maandumist oma väljakul. Võistkond tohib palli lüüa kolm korda (lisaks puutele sulustamisel), et saata pall vastase väljakule. Pall pannakse mängu pallinguga: pallija lööb palli üle võrgu vastase väljakule. Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb "välja" või võistkond ei saada palli määrustepäraselt tagasi. Võrkpallis saavutab punkti võistkond, kes võidab pallimängimise (inglise keeles: Rally Point System). Kui palli vastuvõttev võistkond võidab pallimängimise, siis saab ta punkti ja pallimise õiguse ning ta mängijad liiguvad ühe koha võrra edasi kellaosuti liikumise ...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium SUUSATAMINE Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Suusatamine....................................................................1 Murdmaasuusatamine.....................................................2 Mäesuusatamine.............................................................3 Laskesuusatamine...........................................................4 Suusahüpped...................................................................5 Kahevõistlus....................................................................6 Vigursuusatamine............................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................8 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusat...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium AKROBAATIKA Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Akrobaatika Tirel ette ja taha Kätelseis Sild Kasutatud kirjandus Akrobaatika Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viiakse läbi ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Peaaegu igasugust spordiala, mis sisaldab endas täieliku kehalist liikumist saab pidada akrobaatikaks. Akrobaatikat sisaldavad ka tantsud, erinevad spordialad ning vettehüpped. Akrobaatikat hõlmab: · keerulised tasakaaluharjutused · väledus · koordinatsioon Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sport akrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad ...
Kaugushüpe Hoojooksu alustatakse Click to edit Master text styles kindlalt kohalt. Vajaliku Second level Third level kiiruse saavutamiseks Fourth level kulub 18-22 Fifth level jooksusammu. Et kõik hüpped oleksid stabiilsed, tuleb hoojooksu alustamisel võtta alati ühesugune lähteasend. Esimene kontrollmärk on hüppepakust 6-8 jooksusammu kaugusel. Click to edit Master text styles Second level Third level Hoojooks peab olema ...
Rakke Gümnaasium KORVPALL Triin Alatsei 8.klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele. Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a...
1. Treening - Rind, bitseps, kõht Harjutus seeriad kordus Surumine kangiga (Pos.) 4 4-6 Surumine kangiga (Neg.) 4 4-6 Surumine kangiga 4 4-6 (vertikaal) Küünarvarte kõverdamine 3 max kangiga seistes Keretõste kõhupingil 3 max Jalgrattaga sõit 1 10-15 min 2. Treening - Selg, tritseps, kõht Harjutus Seeriad Kordus Tõmme kangiga vastu kõhtu kummargil 4 4-6 Tõmme plokil ülalt ette 4 4-6 Tõmme plokil eespoolt vastu kõhtu 4 4-6 Keha ülestõmbamine lõua alla 3 max Keretõste kõhup...
Referaat Kaia Kanepi 2012 Kaia Kanepi · Kaia Kanepi on sündinud 10. juunil 1985. aastal Haapsalus. Ta on Eesti tennisist.Ta alustas tennise mängimist 8 aastaselt. Ta on 181 cm pikk ning kaalub 74 kg. · 9. jaanuari 2012. aasta seisuga on Kaia Kanepi WTA edetabelis üksikmängus 26. kohal. Tema seni parim koht WTA edetabelis oli 16. · 6. juunil 2011. aastal sai ta oma parima WTA koha paarismängus,selleks oli 106. koht. Seisuga 2. jaanuar 2010. aasta on ta 149. kohal. Mängustiil · Ta on paremakäeline ja ta on üks WTA tugevamaid servilööjaid. · Päris tihti ulatub ta servikiirus 170...180 kilomeetrini tunnis. Ta senine maksimum on 196 kilomeetrit tunnis. · Samuti on ta teine serv väga tugev. Kanepi lööb tagajoonelt väga tugevalt ning tema eeskäelöök on eriti ohtlik. Tavaliselt võidab ta oma vastaseid tänu oma täpsete äralöökidele ja kaasa ait...
EEVL EKSAM 2014 3 taseme eksam (varasem 1 tase) Eksam on sooritatud kui tulemus on vähemalt 80%. Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Milles...
Osavus ja selle arendamine KNT-1 Mis on osavus? Põhiosavus? Erialane osavus? Osavust võib iseloomustada 8 tunnuse abil... reageerimine kohanemine Juhtimine orienteerumine tasakaalutunne kombinatsioonivõime liikuvus peenmotoorne koordinatsioonivõime Osavuse näitajad: ülesande koordinatsiooniline keerukus, ülesande täitmise täpsus, ülesande täitmise aeg. Osavuse komponendid: Reaktsioonivõime, Tasakaal, Rütmitunne, Ruumis orienteerumise oskus, Eristamis (ehk diferentseerimis) oskused. Kombineerimisoskus, Varieerumisoskus, Kohanemis ehk adaptsioonioskus, Koordinatsioonioskus. Noore koorinatsioonivõime peegeldub oskuses sooritada pea, käte ja jalgade liigutusi kiirelt, täpselt ja kooskõlastatult; kontrollides ja juhtides oma lihaste pingutamist ja lõdvestamist. Kuidas arendada osavust? Osavusharjutusi on soovitav kasutada tundide algul. Osavus areneb häst...
Tallinna Laagna Gümnaasium Ujumine Eestis Referaat Koostaja: Inna Dormidontova 8. b klass Juhandaja: Malle Zoova Tallinn, 2010 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................................................lk 3 3. Ivar Stukolkin..............................................................................................lk 4 4. Indrek Sei....................................................................................................lk 5 5. Elina Partõka...............................................................................................lk 6 6. Veiko Siimar.......................................................................
Tallinna 32. Keskkool Marie Turmann 11.a klass CURLINGU TEADLIKKUS TALLINNA 32.KESKKOOLI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Siiri Mets Tallinn 2012 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Marie Turmann Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Siiri Mets SISSEJUHATUS Curling on Eestis vähelevinud spordiala, kuna see on Eesti spordimaastikul noor ning värske. Esimest korda mängiti seda Eestis 2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles 2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv vähehaaval...
Trampoliinvõimlemine Trampoliinvõimlemine ehk batuudihüpped on võimlemise ala, mis seisneb akrobaatika tegemisel batuudil hüppamise ajal. Esimene võistlus batuudihüpetes peeti 1947. aastal USA-s ning esimest korda oli trampoliinvõimlemine olümpiamängude kavas 2000. aastal. Trampoliinvõimlemine jaguneb kolmeks alaks : trampoliin, akrordada ehk tumbling ja topelt minitrapett. Trampoliin Trampoliinis hüpatakse kuni 8 meetri kõrgusele ning võistluspaik peab soovitatavalt olema umbes 10 meetri kõrgune. Seal võisteldakse nii üksikvõistlusel kui ka kahekesi sünkroonvõistlusel ning võistlus koosneb kolmest hüppesarjast millest kaks sooritatakse eelvõistlusel ning üks finaalis. Ühes hüppesarjas on 10 elementi mis kõik lõpevad maandumisega seljale/jalgadele/kõhule. Element on näiteks kolmekordne salto või kahekordne salto erinevate pööretega. Hüppesari lõpeb nagu ka muudel võimlemisaladel sellise seisakuga nagu ka meie koolis r...
Competitive rhythmic gymnastics began in the 1940s in the Soviet Union. The FIG formally recognized this discipline in 1961, first as modern gymnastics, then as rhythmic sportive gymnastics, and finally as rhythmic gymnastics. The first World Championships for individual rhythmic gymnasts was held in 1963 in Budapest. Rhythmic gymnastics was added to the 1984 Summer Olympics in Los Angeles, with an individual all-around competition. However, many federations from the Eastern European countries were forced to boycott by the Soviet Union. Canadian Lori Fung was the first rhythmic gymnast to earn an Olympic gold medal. The group competition was added to the 1996 Summer Olympics in Atlanta. Olympic rhythmic gymnastics is typically restricted to female participants, although Japan has begun developing programs in which men can compete and in Spain, men are allowed to participate in women's competitions. The men's program has yet to be forma...
Krooli ujumine Sissejuhatus (kuidas ujutakse krooli võistlustel): Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Lähemalt: Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul.Jalalöök algab puusast/ tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
