Araabia Toila Gümnaasium 7.Klass Araabia Araabia kultuuri mõjutisi kohtame paljude rahvaste vaimupärandis. Piirkond, kus need rahvad elavad, kulgeb Hispaaniast läbi Põhja-Aafrika Kesk-Aasiani. Kultuuripildi ühe osana on araablaste usund islam seal levinumaid religioone ning on mõjutanud ka sealset muusikat. Otseselt religiooniga on seotud a) kutse palvusele-viis korda päevas kutsub ,,hüüdja" pühakoja mosee tipust minareti rõdult usklikke palvetama, hüüe
ARAABIA MUUSIKALE ISELOOMULIKUD TUNNUSED ARAABIA USUND Araabia kunstmuusika sündis 6-7 sajandil. Selle aluseks on erilised meloodiamudelid- makaamid, millele Euroopa muusikas vastet ei ole. Igale makaamile on omistatud kindel varjund, mis vahendab kuulajale uhkust, võimu, elujõudu, ilu, naiselikkust või mehelikust ja muud sarnast. Et muusikat peetakse kõiksuse osaks, arvatakse makaamidel olevat üliinimlik mõju. Musitseerides toetub üksikesineja makaamile ning loob improviseerides heliteose.
olemasolevad kristlikud teoloogiad on eksiõpetused. Niisugused liikumised on järgmised: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ehk mormoonid (rajanud 1823 Joseph Smith USA-s, u 11 miljonit) Jehoova tunnistajad (rajanud 19.saj II poolel Charles Taze Russell USA-s) Ühenduskirik (rajanud 1954 Sun Myung Moon) Kristlik Teadus (rajanud 19. saj II poolel Mary Baker Eddy USA-s). Islam Viimase monoteistliku maailmausundina tekkis 7. saj algul Araabia poolsaarel islam (araabia k aslama 'allutab end'). Selle lähtekohad peituvad kõrbenomaadide polüteistlikus usundis, mille jumalatepere peaks oli taevajumal (ar Allah 'Jumal'). Palverännakukohana oli Meka tuntud juba sajandeid enne islami tekkimist. Usundi tekkimine Isalmi rajaja Muhamed (Mohammad) sündis 570. a. Meka kaupmehena puutus ta kokku ristiusu ja judaismiga. 40-aastaselt jõudis ta veendumusele, et Allah on teda prohvetiks valinud.
populatsioon Indias on 99% vähenenud ning vahel maetakse surnud betoonist vanniga maa alla. Jumalateenistused viiakse läbi palvetades kodus ja templites. Püha tuled hoitakse templites pidevalt põlemas see sümboliseerib jumal Ahura Mazdat, valgust ja tarkust. Vett ja maad tuleb hoida puhtana ning kodus vastutab üks isik tule põlemise eest Islam Islam on rajatud monoteistlik usund, mis loodi 7. sajandil prohvet Muhammadi (570-632) poolt Meka linnas, Araabia poolsaarel. Islami pühakirjaks on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhammadi ilutused. Inimene, kes on vastu võtnud usu ja allub Jumala tahtele on muslim (aka. Moslem). 'Aslama = alluma, allutama > 'islam = allumine ühele jumalale, enda tahte allutamine temale. Islami kogukonda nimetatakse umma'ks. Muhammad: 40 aastat oli polüteist, elas Mekas, kus oli palju jumalaid Kaupmeeste soost, abiellus vanema lesknaisega, kelle abil sai Mekas auväärse staatuse
on jumal Maailmas vähem kui 200 000 järgijat zoroastrismil jäänud, suurem hulk Indias, natuke ka Iraanis. Mumbais palju tule templeid Islam Terminid: Islam, muslim, koraan Araabia keel rajatud erinevatele sõnajuurtele, mis tav koosneb 3 konsonandist (nt sõna islam juur on slm, mood. erinevaid tüvesid) Islam allumine ühele jumalale Allahile See, kes allub on muslim (usutunnistaja) Islam tähendab kellegi allumist kellelegi, muslim võib ka tähistada lihtsalt allujat araabia keeles, ei pruugi olla usulist tähendust küljes Koraan tähendab lihtsalt lugemist Muhammad on prohvet, sai ilmutused Allahilt ingel Gabrieli (Gibrili) vahendusel, need ilmutused on koraani kokku kogutud Traditsiooniline islami mõistes Allikad, mille kohta saame islami kohta infi 1. Koraan 2. Hadi (Hadith) moodustavad kokku Sunna ehk islami tava 3. Prohveti biograafiad ehk Sira Islami vastuvõtnu tegevust mõjutavad just need kolm
rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust
Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand, rahvastiku suure osa äärmine vaesus ning püüdes Aafrika mahajäämust ületada ja probleeme lahendada. Aafrika põhjaosa Vahemere äärde jäävad riigid on oma looduslikelt tingimustelt ning peamiste turismimagnetite osas sarnased. Kliima on vahemereline, domineerivad kõrbelised ja poolkõrbelised alad, asustus on koondunud rannikumadalikule, oaasidesse ning jõgede orgudesse. Rahvastik koosneb peamiselt araabia rahvastest e. hamiididest. Regioonis on vanade kõrgkultuuride mälestised (nt. egiptuse, foiniikia, kartaago, kreeka, rooma ja araabia mõjutused). Turismiinfrastruktuur on üldiselt hea ja riikide poliitiline stabiilsus rahuldav. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 380 cm) troopiliste kõrbeteni.
Seega oli Egiptuses rikkalikult kivi, mis oli kõige hädavajalikum ehitusmaterjal. Niiluse orus kasvas peale pilliroo, puidki, mitte ainult palme, mida on raske kasutada esemete valmistamiseks, vaid suurel hulgal ka akaatsiaid ja sükomoore. Egiptuses oli metallegi, kuigi mitte orus endas, vaid selle lähedastel maa-aladel. Vaske leidus Siinai poolsaarel; kulda oli suurel hulgal Egiptusest lõuna pool, Nuubias (sõna Nuubia tähendab egiptuse keeles kullamaad), ja veel - Araabia kõrbes (Punase mere lähedal). Tsink ja seatina oli Punase mere rannikul. Võib öelda, et Egiptuses oli kõike, mis on vajalik irrigatsioonimajanduse loomiseks: kivi, puitu, metalli. Irrigatsioonimajandus tootis külluses teravilja. Muidugi, sai Egiptus küllamaaks alles siis, kui seal rakendati inimeste kätetööd. Algselt aga oli Egiptus asustamata, sest vanasti oli teine kliima: kevadel hakkas Abessiinia mägedes sulama lumi, sellel ajal algas
Kõik kommentaarid