5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sten Lepamaa
Õppematerjali autor
c) Herodotos- ajaloolane ja ,,ajaloo isa", kes oma teoses ,,Historia" (kr k uurimus) kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku. d) Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. e) Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. f) Aristoteles- filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3. VANA-KREEKA RELIGIOON JA AVALIKUD PIDUSTUSED: 3.1. Jumalad:
c) Herodotos- ajaloolane ja ,,ajaloo isa", kes oma teoses ,,Historia" (kr k uurimus) kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku. d) Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. e) Platon- filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. f) Aristoteles- filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. Keskajal tunti Vana-Kreeka kultuuripärandit paljuski Aristotelese tööde kaudu. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 3. VANA-KREEKA RELIGIOON JA AVALIKUD PIDUSTUSED: 3.1. Jumalad:
jõudma.Aastal 399 eKr ta hukati. 11) Platon-Sokratese õpilane, arvas,et riiki pidid juhtima filosoofid. Asutas oma filosoofiakooli-Akadeemia. 12) Aristotelesoli -vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. 13) Aleksander Suur-oli Makedoonia kuningas (Alexandros III) 336323 eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik. 14) Eukleides oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana" 15) Archimedes-oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. 3. Daatumid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 eKr 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr 4) Tähestiku kasutuselevõtt u 800 eKr
oli rahva kool. Olümpiamängud: Esimesed toimusid 776. a. e. Kr. Iga 4 aasta järel 1169 a. vältel. Katkestada sõjad. Eesmärk oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. 393.a. toimusid viimased mängud, sest kristlik keiser Theodosius keelas need paganlike mängudena ära. Olümpias töötasid ka nimekad kunstnikud, et jäädvustada marmoris ja pronksis olümpiavõitjaid. Siin on loodud paljud Myroni, Polykleitose, Skopase jt. meistriteosed. Tehnika ja teadusasutused: Tõstemehhanismid. Linnad kindla plaani kohaselt. Veejuhtmed, kanalisatsioon. Öine tänavavalgustus. Tuletorn. Heitemasinad, ratastel liikuvad piiramistornid. Archimedes originaalne veetõstemehhanism tigu. Kinnitusvahend . polt. Tema õpilased hammasratas. 1.saj. e.Kr. vesiveski. Riiklikku teaduse ja kultuuri viljelemise asutust nim. museioniks. Museion oli ühtlasi kõrgem kool, teadusliku uurimise asutus ja raamatukogu.
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk)
Väga paljud inimesed tegelesid kunstiga (teater, kirjandus, maalikunst jms) ning kuna seda toodeti nii palju, on seda ka palju säilinud. Siiski peame tõdema, et keskajal said paljud kunstiteosed (nt. Skulptuurid) kannatada, sest neid ei väärtustatud piisavalt. Ka meie kõige kuulsamad filosoofid pärinevad just nimelt antiikajastust. Peab tõdema, et kui kultuur on nii sihikindlalt välja arenenud, siis ei ole seda just lihtne hävitada. Siiski peetakse antiikaja lõpuks 6. sajandi keskpaika. Sellest hetkest loetakse ajastuks keskaega. Nimetus ,,keskaeg" (ladina keeles medium aevum, tähendab ,,vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid vahepealset aega halvustama. Põhjuseid, miks antiikaeg lõppes, on mitu. Arvatakse, et selles on süüdi sõjad, mis hakkasid häirima linnade tööd ning teatrite tegevust. Samuti suleti 6. sajandi alguses üks maailma
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõistet on kasutatud
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondlikku olevust ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid