Andmekandjad
Aivar Luist
Andmekandja
· Andmekandja ehk teabekandja ehk
infokandja on vahend andmete ehk
informatsiooni salvestamiseks,
säilitamiseks ja taaskasutamiseks
Andmekandjate liigid
· Molekulaarsed andmekandjaid
· Füsioloogilised andmekandjaid
· Mineraalsed andmekandjaid
· Orgaanilised andmekandjaid
Infotehnoloogias kasutatakse
· Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki
· Keemilised andmekandjaid
· Perforatsioonilised andmekandjaid
· Magnetilised andmekandjaid
· Optilised andmekandjaid
· Elektroonilised andmekandjaid
Magnetilised andmekandjaid
· Magnetketas
Kõvaketas e. HDD
Disk e. FDD
· Magnetlint
Optilised andmekandjaid
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aix
Õppematerjali autor
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette,
sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu - operatiivmälu laiendus välismällu (enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed
küllaltki stabiilsed. Töökihtide täpne koostis on reeglina tootjate poolt salastatud. Lisaks sideainele ja magnetosakestele sisaldab töökiht mitmesuguseid lisandaineid. 3.3 Kasutusala, kasutusmugavus, hinnaklass Lindiajamite puuduseks on see, et need on järjestikpöördusega, st vajaliku andebloki lugemiseks tuleb läbi lugeda ka kõik eelnevad andmeblokid. Seetõttu on magnetsalvestid liiga aeglased kasutamiseks üldotstarbelise mäluseadmena, küll aga on see kõige odavam andmekandja ja sobib suurepäraselt just varukoopiate tegemiseks. Magnetlint seadmete puuduseks on aga tema kõrge hind. 4. DISKETISEADE 4.1 Ajalugu Esimese disketi (floppy disk ehk pehme ketas) leiutas IBM 1967aastal. Esimene dikett oli 8 tolline. 1978 aastal tutuvstas Apple Computer ketast II (disk II) mis mahutas 5- 10MB. 1980 aastal juba tutvustas Sony 3.5 tollist ketast, mis mahutas tollal 875KB andmeid
Kahe aasta pärast esitleti täiustatud digitaalset audioplaati, millele sai 150 minuti jagu andmeid salvestada. 1979. aastal tutvustas Philips sarnast audioplaati. Samal aastal hakkasid Sony ja Philips tegema koostööd ning arendama välja uut ning paremat digitaalset audioplaati. 1981. aastal esitleti tulemust BBC vahendusel. 1982. aastal hakati CD-d tootma juba suuremates kogustes. 1985. aastal toodeti esimene CD-ROM ja 1990. aastal esimene CD-R. (Vikipedia) 1.2.6 DVD DVD on CD-d meenutav andmekandja, mis mahutab rohkem andmeid kui tavaline CD. DVD on tehtud spiraalsoonest, mis on tehtud spiraal soonest, mida kirjutatakse või loetakse alates ketta keskpunktist. DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit, mille lainepikkus on 650 nm. DVD-d jaotatakse andmestruktuuri järgi nelja alarühma: DVD Video, DVD Audio, DVD Data ja segaandmeid sisaldavaks DVD-ks. DVD-del on üks või kaks poolt ning üks või
CD, DVD ja BLUE-RAY plaatide põhimõte on aja jooksul jäänud samaks. Efektiivsemaks on muudetud ainult andmesalvestust. Niisiis võib öelda, et üks päev vahetavad mälukandjad välja need samad plaadid. Eelkõige sellepärast, et mahutavus on suurem..............................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Optilised seadmed ja andmekandjad on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema, millised optilised seadmed on arvutis ja kuhu oma andmeid saab salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Optilisi andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kus ja kuna neid kasutada, on iga inimese enda teha. Esimene optiline andmesalvestusdiskett loodi juba 1958 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol disketile. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga
Küll on aga laialt levinud DVDdele salvestatud filmid, mida saab vaadata arvuti DVDlugejate või teleriga ühendatavate seadmete abil. DVDfilmid on väga hea kvaliteediga ning tavaliselt varustatud mitmekeelse heliga -- nii saavad eri keeli valdavad inimesed vaadata filmi samalt DVDkettalt, valides ise sobiva keele. 9. Mida nimetatakse andmete salvestamiseks? Ka kõige kiiremad andmekandjad töötavad operatiivmälust sadu kordi aeglasemalt. Kuna programmide normaalseks tööks sellisest kiirusest ei piisa, siis kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Töödeldavad andmed, nagu ka töö käigus tekkivad uued andmed, salvestatakse samuti andmekandjatelt operatiivmällu. Programmide töö käigus andmed muutuvad, samuti võib juurde tekkida uusi andmeid. Pärast andmete
....................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.........................................................................................................14 3. Emaplaat...............................................................................................................................15 3.1. Pordid ja pistikud..........................................................................................................16 4. Andmekandjad......................................................................................................................18 4.1. Disketiseade...................................................................................................................18 4.2. Kõvaketas......................................................................................................................21 4.3. CD-ROM.........................................................................................
....................................6 FD (Floppy Disc) ehk flopiketas, diskett, pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transportimiseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Kasutatakse põhiliselt diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka kettaid, mille maht on 1.2 MB. Flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu võib andmetest ilma jääda. Flopiketas on maksimaalselt ühekordselt kasutatav andmekandja. Samuti tuleb flopiketas alati enne kasutamist formaatida, sest kui on märgata selle tegevuse puhul vähimatki progleemi, olgu selleks siis kahtlane kääksutamine, on ketas kasutuskõlbmatu..........................................................................................................................6 CD (Compact Disc) ehk laserketas on ketas, mis sisaldab optiliste meetoditega loetavaid digitaalandmeid. Laserplaatidel liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid