10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
suslu
Õppematerjali autor
KOOL UURIMUSTÖÖ Õpetaja nimi : Teema : Amfetamiin Õpilane : Klass : Tallinn 2013 Sisukord : lk 1 Sissejuhatus lk 2 Mis on amfetamiin? lk 4 Amfetamiini ajalugu lk 5 Amfetamiini toime lk 7 Amfetamiini peamised tootjad lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus : Minu uurimistöö teemaks on amfetamiin (narkootiline aine ) . Oma valiku põhjenduseks on: 1) Olen sportlane ja minu ümber enne võistlusi alati on dopingu teema . Ma tean seda , et doping sisaldab rohkesti amfetamiini , kuid mul puudub teadmine selle mõjust nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt elule . 2) Amfetamiin on peale marihuaanat teisel kohal , tahaks endale selgeks teha , kas see aine käib kangema või lahjema narkootikumi liigituse alla . Miks see aine nii populaarne on?
Amfetamiin Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab
3 Kokaiini mõju.........................................................................4 1.4 Kahjustused...........................................................................4 1.5 Sõltuvus................................................................................5 2. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid.............................................6 2.1 Ainete valmistamine ja kasutamine...............................................6 2.2 Amfetamiin...........................................................................6 2.3 Metamfetamiin.......................................................................6 2.4 Fenmetrasiin..........................................................................7 2.5 Keelatud..............................................................................7 3. Amfetamiini jt kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju..................................7 3.1 Kahjustused........
võimalik. AMFETAMIIN Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab
1887. aastal. See valge kristalne vees lahustuv pulber imendub hästi seedetraktist ja ka limaskestadelt, tõstab meeleolu ja tegutsemistahet, vähendab väsimustunnet ja unevajadust, tekitab energiatulva ning parandab töö- ja õppimisvõimet. Organismis põhjustab ta perifeersete veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu, bronhide ja pupillide laienemist, isutust ja sellest tulenevalt kehakaalu langust. Vaatamata väärkasutamisohule, oli amfetamiin eelmärgitud toimete tõttu kuni 1970. aastateni väikestes annustes kasutusel ravimina. Kui narkootikumidoosi mõju lakkab, tunneb inimene end eriti väsinuna, näljasena ja masendununa. Hea meeleolu on asendunud ärritusega, võib tekkida ka ebaadekvaatne kõigi poolt tagakiusatava tunne. Sellisest seisundist täielik toibumine võib võtta isegi paar päeva. 1971. aastal lülitas ÜRO amfetamiini rahvusvaheliselt kontrollitavate narkootiliste ainete nimekirja
· Hallutsinatsioonid · Meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus Kui kokaiini on tarbitud pikemat aega, võib inimene tugevasti kõhnuda ja kehal võib näha olla tugevaid kratsimisjälgi, lausa haavu. Kokaiinimõju sarnaneb suuresti kesknärvisüsteemi sünteetiliste stimulaatorite mõjuga, ent uim haihtub kiiremini. KOKAIINI PUHUL ON ÜLEDOOSIST TINGITUD ÄKKSURMA OHT SUUREM. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid. Amfetamiin. Valmistatakse laboris. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Amfetamiin on valge pulber, vahel nõrga kollaka, pruunika või hallika tooniga. Amfetamiin vähendab unevajadust ja suurendab vastupidavust. Terves maailmas kasutatakse seaduslikult valmistatud amfetamiini, illegaalselt valmistatud amfetamiini kuritarvitamine on peamiselt euroopalik nähtus. Metamfetamiin. Metamfetamiin on amfetamiini üks teisend, ent see on mõnes mõttes kangem ja seepärast
1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat 16 2. KASUTATUD KIRJANDUS 18 2 Sissejuhatus Stimulandid ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi. Psühhostimuleeriva
.................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid