Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Amazonas (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk - Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest . Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega.

Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia , Peruu , Ecuador , Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina – Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida – Indias ja Indoneesias džungliks.
Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumises - päike on kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-2500 mm. Sademehulk oleneb peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb  järjest. Maapind soojeneb ning mullast ja taimedelt aurub õhku vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks või pärastlõunaseks ajaks kattub taevas pilvedega ning algab tugev paduvihm, mis kestab tavaliselt paar tundi. Pärast vihma muutub taevas jälle selgemaks ning päikesepaisteks, kogu loodus hakkab särama ja haljendama, kuni ootamatult saabub öö. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka päev ja öö kogu aeg enam-vähem ühepikkused.
Vihmametsades on puna- ja kollamullad, nende nimed on just tulnud vastavalt värvusele. Aga vihmametsade mullad ei ole viljakad , sest taimejäänused lagunevad soojuses ja niiskuses kiiresti ning teised organismid kasutavad need ruttu ära, seetõttu jääb mulda toitaineid vähe. Suur osa taimejäänused aga ei jõuagi laguneda, sest need uhutakse vihmaveega jõgedesse.
Sademete rohkuse tõttu on tasandikujõed aasta läbi veerikkad, laiad ja aeglase vooluga. Ekvatoriaalsete vihmametsade suurim ja ühtlasi maailma veerikkaim jõgi on Amazonas . See jõgi saab alguse Andidest, voolab läbi Lõuna-Ameerika mandri ja suubub Atlandi ookeani.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Amazonas #1 Amazonas #2 Amazonas #3 Amazonas #4 Amazonas #5 Amazonas #6 Amazonas #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor BabyCrazzy Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
odt
Amazonase madalik
3
docx
Amazonas
19
docx
Uurimustöö - Vihmametsad
3
doc
Amazonase jõgi
2
docx
Amazonase jõgi
7
pptx
Amazonase vihmametsad
12
ppt
Globaalprobleem-Amazonase vihmametsade hävimine
17
doc
Aafrika-ja Kagu-Aasia vimametsad





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun