ülevaade pulbermetallurgia teel valmistatavatest antifriktsioon ja friktsioonmaterjalidest, aga samuti libisevatest elektrikontaktidest. Konspekti täiendakse perioodiliselt vastavalt uue informatsiooni laekumisele. Kursiivis on antud lisainformatsiooni, mis aitab selgitada teksti, kuid mille teadmine pole kohustuslik. 10. nov. 2003 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Kermiste abrasiivkulumine 8 1.1 Abrasiivkulumise katsetamise metoodika 9 1.2. WC-Co kermiste abrasiivkulumine 9 1.3.Cr3C2 - Ni kermiste abrasiivkulumine 11 1.4. TiC- NiMo kermiste abrasiivkulumine 12 1.5. Abrasiivkulumise mehhanism 14 1.6. Erinevate kermiste abrasiivkulumise vaheline seos 16 2. Kermiste erosioonkulumine 18 2.1
konstruktsioon detailile suurema koormuse 11 493N. Deta mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=457 N/mm2 Rm=1 338 N/mm2 ja külmhapruslävi = -62 C ning kõvad suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud? Student Response Value Answer: 212,8333333 70% 213 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 10. Konstruktsioonis töötab detail staatilistel tõmbekoormuste vältimatu abrasiivkulumine. Detaili töötemperatuur on va kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 10 töökoormus on 35000 N. Kulumise tulemusel väheneb ris materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re= 45 tõmbetugevus Rm= 750 N/mm2 ja külmhapruslävi Tkhl= HRC 5. Teil kui inseneril tuleb anda eksperthinnang järgm Kirjeldatud detail puruneb sitkelt ja on näha väsimuse jälg purunemispõhjus ja andke soovitus purunemise vältimisek
1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras d...
Vedelikuline hõõrdumine liugelaagrid (liikuvate pindade vahele tekitatakse vedelikukiht, mis kannab koormust, jahutab ja vähendab oluliselt detailide kulumist) Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detailide mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detailide pinnakihi purunemine. Kulumise liigid Hapenduskulumine (oksüdeerumine) Soojuskulumine (hõõrdepinna kuumenemine võib kaasa tuua ka hapenduskulumise suurenemise) Abrasiivkulumine Väsimuskulumine Kulumise vähendamine Kulumiskindlad materjalid Detailide termiline töötlemine Pinnakonaruste vähendamine töötlemistäpsus Hõõrdesõlmede tihendamine vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamine Hoolduseeskirjade täpne täitmine Kvaliteetsete määrdeainete kasutamine Hoolduse põhimõtted Suhtumiselt oma autosse võiks juhid teatud tinglikkusega jagada kolme suurde rühma Kõrgendatu valulävega autoomanik
Nõgus nurkõmblus sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse Parendatud nurkõmblus tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid Keevisliide nurkõmbluse tugevusarvutus. põhjusi. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava Otsmise nurkõmbluse koormamisel paindemomendiga kirjutatakse tugevustingimus
väikeste aukude tekkes hammaste tööpinnal, mis hiljem kasvades moodustvad tühikuid. Murenemine saab alguse hamba keskosast veidi allpool poolusjoont.Nähtus on väsimuslik ja on esile kutsutud pulseerivast kontaktpingest hambais. Väsimuspraod saavad alguse kas pinnal või teatavas sügavuses (suurimate nihkepingete piirkonnas). Pragude edasine areng on seotud neisse tunginud määrde lahtikiiluva toimega. Hammaste abrasiivkulumine (joon. 281c) on lahtiste ülekannete rivist väljalanemise peamiseid põhjusi. Libisemiskiiruse ja hammastevahelise surve muutumine hambaprofiili töötava osa eri punktides kutsub esile hamba ebaühtlase abrasiivkulumise – hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget, tagajärjeks on löökide tugevnemine, mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist
2.9.2 Poleerimine 40 2.9.3 Pindamine 40 2.9.4. Termiline töötlemine 41 2.8.4.Isostaatiline kuumpresimine 42 3. Kermiste omadused 43 3.1. Kõvadus 48 3.2 Paindetugevus 52 3.3 Purunemissitkus 59 3.4 Erosioonikindlus 60 3.5. Abrasiivkulumine 61 3.6 Hõõrdekulumine 63 4. Kermiste kasutamine 66 4.1. WC-Co kermised 66 4.2.TiC- baasil kermised 66 4.3.Cr3C2-baasil kermised 67 4.4. Boriidide baasil kermised 67 Soovitatav kirjandus 68 3
radiaaltelglaagrid(võtavad vastu radial kui ka telgjõudu), tugliaager, telgjõudu vastu võttev. 3. Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust: seaduvad, mitteseaduvad. D= 5x tähise viimane 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. ……………………………………………………………….. + ++ Veerepindade pindvõimsus e piting, abrasiivkulumine, muljumine ehk brinellimine, separaatori purunemine, võrude js veerekehade purunemine. Laagri suuruse valik: vajaliku resursi tagamine töötava laagri resurss olekus. 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. …………………………………………… ++ Sidur on samatelgseid võlle omavahel või samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement. Ül: kanda üle pöördemomenti, kompseneerida võllide asendi koostehälbeid- kompenseerivaid
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- nor...
c. väiksem pinna täpsus, madal tootlikkus d. parem pinna täpsus ja kvaliteet Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Treiteriku intensiivset kulumist teriku esipinnal põhjustab: Vali üks: a. teriku kasvaja moodustumine esipinnale b. jahutavate omadustega lõikevedelike kasutamine c. kõrge surve töödeldava materjali poolt; kõrge temperatuur ja sellega kaasnevad adhesioon- ja abrasiivkulumine d. liiga väikese lõikekiiruse kasutamine Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst On vaja välja lõigata karastatud tööriistaterasest keerulise kujuga stantsi matriits. Kasutatakse järgmist töötlemisprotsessi: Vali üks: a. sisetreimist b. freesimist sõrmfreesiga c. puurimist ja freesimist d. elektererosioontöötlemist traatelektroodiga Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question
d. vähendab töödeldud pinna kalestumist Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Treiteriku intensiivset kulumist teriku esipinnal põhjustab: Select one: a. jahutavate omadustega lõikevedelike kasutamine b. teriku kasvaja moodustumine esipinnale c. liiga väikese lõikekiiruse kasutamine d. kõrge surve töödeldava materjali poolt; kõrge temperatuur ja sellega kaasnevad adhesioon- ja abrasiivkulumine Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Remove flag Question text Superfinish kui metallide töötlemisviis põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Select one: a. pindade viimistlustöötlemiseks,kus luisu ja detaili vaheline pilu on täidetud õliga ja luisud saavad võnkuva liikumise ja töötlemine lõpeb siis,kui detaili pinnale tekib õlikelme b. võllide koorivaks töötlemiseks c. avade koorivaks töötlemiseks d
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 10 Valatud toorikute (malm, pronks) treimisel domineerib järgmine kulumise viis ja see väljendub: Vali üks: a. abrasiivkulumine, teriku esipinnal tekib süvend, tagapinnal kulumisriba b. lõiketera puruneb lõikejõudude toimel c. adhesioonkulumine ainult teriku esipinnal d. difusioonkulumine, teriku madal temperatuur lõikeprotsessis Küsimus 36 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Tasapinna freesimisel horisontaalfreespingis kasutatakse silindefreesi ja järgmisi liikumisi: Vali üks: a
Contents 1.Plastse deformeerimise füüsikalised alused .............................................................................................. 2 2. Mahtvormimisprotsessid. ......................................................................................................................... 2 3.Kuumvormstantsimine ............................................................................................................................... 2 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. ............................................................................................ 2 5. Lehtvormimisprotsessid. ........................................................................................................................... 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid ......................
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
Murde kutsuvad esile hambas tekkivad paindepinged. Pragu saab alguse hamba tõmmatud poolel. Sirghammastega rattail areneb pragu rööbiti hambaga ja hammas murdub kogu pikkuses; kald- ja noolhammastel on murdepind kontaktjoone kaldasendi tõttu hamba telje suhtes kaldu. a) b) c) d) Sele 17.5. Hammasrataste tõrked. a) hamba murdumine, b) hammaste tööpindade murenemine, c) hammaste abrasiivkulumine, d) hammaste tööpindade sööbimine. 103 Hammaste tööpindade murenemine. Tüüpiline vigastumine kinniste hästimääritud hammasülekannete korral. Väljendub rõugearme meenutavate väikeste aukude tekkes hammaste tööpinnal, mis hiljem kasvades moodustavad tühikuid. Murenemine saab alguse hamba keskosas veidi allpool poolusjoont. Tööpindade murenemine on esile
kui 62HRC. Mida suuremad on laagri kuulid (rullid), seda suurem on terase legeerimine; vastavalt teras 6 - 9-10mm, 9 - 14- 15 mm, 15 - 35-40mm, 15 - üle 40 mm. Suure kõvaduse pärast kasutatakse tihti kvaliteetseid kuullaagriteraseid külmstantsiterastena (kuid vastupidine asendamine on lubamatu). Kulumiskindlad mangaani (Hadfieldi) terased. Peamisteks kulumise liikideks on abrasiivne, erosiooni, kulumine hõõrdepaarides ja löökkulumine. Abrasiivkulumine on tingitud kõvade abrasiiviosakeste (näiteks liiva) mikrolõikamise mõjuga kuluvale pinnale. Kulumise vähendamist võib saavutada suurendades materjali kõvadust, optimaalselt nii, et see oleks suurem kui abrasiivi oma. Kuid reeglina kõik abrasiivid on ülimalt kõvad (HV> 1100-1200), mistõttu isegi terase karastamine on väheefektiivne. Lahenduseks võib olla
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
