ISESEISVA TÖÖ JUHEND algteadmistega õmblejale Kihnu stiilis vardakoti õmblemiseks Tulemus: õppija suudab juhendit järgides iseseisvalt valmistada korrektselt teostatud traditsioonilise lapitehnikas koti. Ligikaudne ajakulu: 4 h Vajaminevad vahendid: Pealisriie – kirju puuvillane kangas (32x32 cm, 2 tk) või erinevatest kangastest lapid (9x9 cm, 32 tk) Kotisuu riie – kirju puuvillane kangas (20x32 cm, 2 tk) Voodririie – kirju või ühevärviline kangas (32x32 cm, 2 tk) Villast või puuvillast lõnga paelte punumiseks (1 m jupid) või valmis nööri (90 cm, 2 tk) Õmblemistarvikud – nööpnõelad, niit, käärid, õmblusmasin, joonlaud Detailne juhend Kihnu vardakoti valmistamiseks koos fotodega on leitav ka raamatust „Noppeid Kihnu näputööst“, autor Ingrid Uus. Tööetapid: 1
(Tabel 1) aitab leida igale liigile sobivad kasti ja lennuava mõõdud. Kasti kõrgus maapinnast on antud meetrites, kõik teised mõõdud sentimeetrites. ( eoy.ee) Tabel 1 Põhja Kasti Lennuava Lennuava kaugus Kasti kõrgus Maja peremees sisemõõdu sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast d Soo-, põhja- ja tutt- tihane, must- 9x9 22-25 3 5 2-3m kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m Kakud 25x25 60-65 10-15 10 >4m
Juuresolev tabel aitab leida igale liigile sobivad kasti ja lennuava mõõdud. Kasti kõrgus maapinnast on antud meetrites, kõik teised mõõdud sentimeetrites. Põhja Kasti Lennuava Lennuava kaugus Kasti kõrgus Maja peremees sisemõõdud sisekõrgus diameeter katuse alaservast maapinnast Soo-, põhja- ja tutt-tihane, 9x9 22-25 3 5 2-3m must-kärbsenäpp Rasva- ja sinitihane, 12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m väänkael, puukoristaja Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m
Nõelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trükikvaliteedi näitajateks kujunenud järgmised veidi ebamääraselt defineeritud terminid: mustandikvaliteet (draft) liht- ehk normaalkvaliteet (near letter quality- NLQ) lahutusvõime kuni 240x216 dpi tähe- ehk esinduskvaliteet (letter quality -LQ) lahutusvõime kuni 360x360 dpi Selleks, et rahuldava kvaliteedi saamiseks printida nii suuri kui ka väikeseid tähti, vajatakse vähemalt 9x9- elemendiga maatriksit. Sellist maatriksit valmistada ja juhtida on keerukas, mistõttu praktikas kasutatakse 9 nõelast koosnevat veerumaatriksit, kus nõelad asetsevad kohakuti üksteise peal. Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on muidugi saadava kujutise kvaliteet. Kvaliteetsetes nõelmaatriksprinterites kasutatakse 24 nõela, mis harilikult paiknevad kolmes üksteise suhtes nihutatud 8- nõelases veerus
Nõelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trükikvaliteedi näitajateks kujunenud järgmised veidi ebamääraselt defineeritud terminid: mustandikvaliteet (draft) liht- ehk normaalkvaliteet (near letter quality- NLQ) lahutusvõime kuni 240x216 dpi tähe- ehk esinduskvaliteet (letter quality -LQ) lahutusvõime kuni 360x360 dpi Selleks, et rahuldava kvaliteedi saamiseks printida nii suuri kui ka väikeseid tähti, vajatakse vähemalt 9x9- elemendiga maatriksit. Sellist maatriksit valmistada ja juhtida on keerukas, mistõttu praktikas kasutatakse 9 nõelast koosnevat veerumaatriksit, kus nõelad asetsevad kohakuti üksteise peal. Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on muidugi saadava kujutise kvaliteet. Kvaliteetsetes nõelmaatriksprinterites kasutatakse 24 nõela, mis harilikult paiknevad kolmes üksteise suhtes nihutatud 8- nõelases veerus. Suurendada märke moodustavate nõelte arvu
Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks Läbi kopeerpaberite trükkimiseks Nõelmaatriksprinteri pea Nõelmaatriksprinteri pea, nõelade asetus ja väljatrükitud täht. Nõelte arvu poolest kahte suuremasse gruppi: 9 24 Nõelte asetus ja tihedus 9, 18 ja 24 nõelastel maatriksprinteritel. Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on saadava kujutise kvaliteet. 9-nõelalised kasutavad tähemaatriksit 9x9 ja 9x12, mille lahutusvõime ulatub 240x216 dpi-ni. LQ (letter quality)- ei võimalda. 24-nõelalised kasutavad tähemaatriksit 24x12 (mustandikvaliteet) või 24x36 (LQ-kvaliteet). Lahutusvõime ulatub 360x360 dpi-ni. Printerite väljastuskiirus 200-300 märki sekundis. võlli pikkuse (prindi laiuse) järgi kolme rühma: Lühike: maksimaalselt A4- püstformaadiga prindilaiuse juures kuni 257 mm. Pikk: A3 põikformaadiga prindilaiuse juures kuni 420 mm.
koht. 4. VARIANDID 4.1 MINI SUDOKU Variant nimega ''Mini Sudoku'' ilmub ameerika ajakirjas USA Today ja see põhineb 6x6 ruudustikul, 3x2 regioonidega. See on sama, mis tavaline sudoku, kuid numbrimäng kasutab numbreid ainult ühest kuueni. Sarnane numbrimäng noorematele lahendajatele, mida kutsutakse Juuniorite Sudokuks (''The Junior Sudoku'') , on ilmunud mõningates ajalehtedes, näiteks The Daily Mail. 4.2 CROSS SUMS SUDOKU Teine variant on sudoku kombinatsioon kakurost 9x9 ruudustikul, mida nimetatakse Cross Sums Sudokuks. Vihjeid antakse risti summa seisukohalt. 4.3 TAPJA SUDOKU Tapja sudoku on Sudoku ja Kakuro kombineerituna. Tapja Sudoku Lahendus 4.4 TÄHESTIKU SUDOKU (Alphabetical Sudoku; Wordoku) Funktsionaalne erinevus numbrimänguga puudub, kuid tähed moodustavad mingi sõna. Mõned variandid, näiteks TV Guide poolt avaldatavad, sisaldavad sõnade lugemist mööda diagonaalset või vertikaalset rida siis, kui need on lahendatud
selleks, et ühte tüüpi arvutiga tehtud pildid paistaks samasugused ka teist tüüpi arvutite ekraanidel. Nii on see omadus abiks WWW põhiidee rakendamisel, milleks on info peegeldamise sõltumatus riistvarast. PNG-faile saab luua enamik graafikaprogramme. JPEG (Joint Photographic Experts Group) Tegelikult ei ole JPEG formaat, vaid pakkimise algoritm, mis ei põhine ühesuguste elementide otsimisel, nagu RLE ja LZW, vaid pikslite erinevusel. JPEG otsib sujuvaid värvimuutusi ruudus 9x9 pikslit. Tegelike väärtuste asemel salvestab JPEG pikselist pikselisse muutuse kiirust. Algoritmi seisukohalt üleliigne värviinfo jäetakse välja, asendades mõned väärtused keskmistega. Mida suurem on pakkimise tihedus, seda rohkem andmeid jääb välja ja seda madalam on kvaliteet. Kasutades JPEGd võib saada 10–500 korda väiksema faili kui BMP! Formaat riistvarast ei sõltu, PC ja Macintosh toetatavad seda täielikult.
9.1. Testitav programm või moodul Kuna käesoleva töö raames testitava rakenduse kood ei ole vabalt kättesaadav, siis on programmipõhiste testide projekteerimiseks kasutatud avalikult ligipääsetavat Sudoku mõistatuse lahendamise programmi, mis on kirjutatud PHP-‐s. Programmile antakse sisendina ette 9x9 maatriks, milles tühje lahtreid tähistatakse arvuga “0”. Programmi käivitamisel leitakse nullide asemele sobilikud numbrid (vt ekraanipilt 8). Ekraanipilt 8 – programmi SudokuSolver sisend ja väljund
Nõelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trükikvaliteedi näitajateks kujunenud järgmised veidi ebamääraselt defineeritud terminid: · mustandikvaliteet (draft) · liht- ehk normaalkvaliteet (near letter quality- NLQ) lahutusvõime kuni 240x216 dpi · tähe- ehk esinduskvaliteet (letter quality -LQ) lahutusvõime kuni 360x360 dpi Selleks, et rahuldava kvaliteedi saamiseks printida nii suuri kui ka väikeseid tähti, vajatakse vähemalt 9x9- elemendiga maatriksit. Sellist maatriksit valmistada ja juhtida on keerukas, mistõttu praktikas kasutatakse 9 nõelast koosnevat veerumaatriksit, kus nõelad asetsevad kohakuti üksteise peal. Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on muidugi saadava kujutise kvaliteet. Kvaliteetsetes nõelmaatriksprinterites kasutatakse 24 nõela, mis harilikult paiknevad kolmes üksteise suhtes nihutatud 8- nõelases veerus. Suurendada märke
Löökprinterid: Kõigi löökprinterite juures tekitatakse kujund paberile löögiga läbi värvilindi. Löökprinterid jagunevad omakoda kolme suuremasse gruppi olenevalt sellest, kuidas ja millega teostatakse löök. · Kõige levinum on maatriksprinter, kus vastu värvilinti, mille taga on paber, lüüakse trükipeas olevate nõeltega. Selleks, et rahuldava kvaliteedi saamiseks printida nii suuri kui ka väikeseid tähti, vajatakse vähemalt 9x9-elemendiga maatriksit. Sellist maatriksit valmistada ja juhtida on keerukas, mistõttu praktikas kasutatakse 9 nõelast koosnevat veerumaatriksit, kus nõelad asetsevad kohakuti üksteise peal. Mida suurem on elementaarpunkte moodustav nõelmaatriks, seda parem on muidugi saadava kujutise kvaliteet. Kvaliteetsetes nõelmaatriksprinterites kasutatakse 24 nõela, mis harilikult paiknevad kolmes üksteise suhtes nihutatud 8- nõelases veerus. Kõiki nõelu saab juhtida solenoididega
>&%[:9u'+; 1IeRQ####I.T#:M# #-?| : uxf #KoojqO}s7 i##v`#Y_x7> ~^#V]WS]%u#Xge ##jC#}#F*<'Ai/y84ngeex#6#8U9g{)W#? ><-# |#.u h5 ,|A#z6'nDm#?*bA ~?N?#zO#|L#_x? :B9fKim"s]OG*ö#qt#*[aU`@C>O p}oG>#xY###5z#t~i%I#@a#c zx:U#;s-#QVm WthR)¥H6^VwO ? 6?J#Zxgv'tO#| lmU['macDd#$ &7]*###x6f|+n/! #xk:G]ZBJ2m$*n##WP_#|t#Gl[Xo# YY^#xSLkpq`# jm#^ /o|s?#+*w#w AR#+ O9IJtq8JNXY >Xl[+^uKG<"U T ng{] #? #.W _fM ^g#U#GtAxCk4f##}4kx#}O##>#| El+Xi}## #Sz# k'T#;9X9$CGB_#'# ##x%t+6#Nbi i~y,#l0^)#,h% _#_#S|s_# Mz#O |F|Hk)b>urSx~+: meRe3#G#ZTWwQ#kY'm-k6` #JiM~K- #7 ?Kk: :<7 q#ai$##e4! ##94#c># SO#c4#ag1,o#e]:!$#k#Z? /## c_o%1##p"%npw&V## #7_M?/EO o«}WF '#fy!)4 Lk1#Nq#$jW[Z_NF8B#N)^gr - ? '#{:##O##? MRP#3=i I*&79P;OO#~/##|gXo'?U:H"Um# Y2#$v##I |L u#x#FK.xQ#~ZI#i#p_Q_# #~,S### >I'OKmYafes&h# ###:u+#.M=*7mT]e L ( K %=W.$ _# #j?#E^#G7d#^}- 4XM#ªaKA 3_]#>;Xxo7 _)xP6zj=NKi9=q###KGx#
.Sügavadotsingudjõuavadtihtilõppmängude andmebaasini, kuson juba sees täpne seisuhinnang. .Otsingseegamõlemastsuunast! ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 43 Praegune seis mängudega .Lahendatud: .Neli nuppu ritta, Qubic, .Nine Man’s Morris, Go-Moku, .Awari .Tugevalt üle inimmängijate : .Kabe (8x8), .Renju (viis nuppu ritta), .Othello (Reversi), Scrabble, Backgammon .Maailmameistri tasemel : .Male, .Rahvusvaheline kabe (10x10) .Tippmängija tasemel: .Go (9x9), Hiina male, Bridzh, Pokker .Amatööri tasemel : .Go (19x19) ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 44 Loe juurde! •Arvutimaailm, oktoober 2006, artikkel Tanel Tammetist •http://library.thinkquest.org/2705/ ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 45 i100 - veebirakendused0 Veebirakendused Millest juttu tuleb? •Internet •WWW •HTML •CSS •XML •Semantiline veeb ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 2 Internet