Murru laiendamine- murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Murru taandamine- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Arvu absoluutväärtus-selle arvu kujutava punkti kaugusega nullpunktist Üks protsent- üks sajandik osa Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mis on 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Nürinurk- nurk, mis on suurem kui 90kraadi ja väiksem kui 180 kraadi Täisnurk- nurk, mis on 90kraadi Kõrvunurgad- nurgad, millel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad- nurgad, kus ühe nurga haarad on teise haaradke pikenduseks üle nende ühise tipu Põiknurgad- nurgad, mille sisepiirkonnad asuvad teine teiselpool lõikajat ja haarad lõikajal on suunatud teineteisele vastu Lähisnurgad- nurgad, mille sisepiirkonnda asuvad ühel ja samal pool lõikajat ja haarad lõikajal on suunatud teineteisele vastu
(adhessioonjõud) osakeste vastastikmõju. 1) märgamine esineb tahke keha pinnal kui adhessioonjõud on suurem kui kohesioonjõud. 2) mittemärgamine esineb tahke keha pinnal kui kohesioonjõud on suurem kui adhessioonjõud. 28) Kuidas matemaatiliselt iseloomustada märgamist ja mittemärgamist (lk 30)? – Arvuliselt iseloomustatakse märgamist ja mittemärgamist äärenurga abil teetaga. Märgab siis kui teeta on alla 90kraadi, mittemärgab kui teeta on 90kraadi või rohkem. 29) Mis on kapillaarsus, kuidas käitub kapillaartorus 1)märgav, 2)mittemärgav vedelik (lk 31)? – Kapillaarsus on nähtus, mis tegeleb väga peenikeste torudega, milles asub vedelik. 1) vedeliku käitumine kapillaartorus sõltub jämedusest ja märgamisest ja mittemärgamisest. Vedelik tõuseb kapillaartorus kõrgemale kui vedelik märgab torupinda, vedelik laskub
Kehtivad võrdused: . Eeldus: On antud ABC, küljed a,b,c ja küljed ,,. Väide: =2R Tõestus: 1)Avaldame ABC pindala kolmel erineval viisil: Sabc=absin ; Sabc=bcsin ; Sabc=acsin Pindala väärtus valitud valemist ei olene : Sabc=absin = Sabc=bcsin ?= Sabc=acsin |: Absin=bcsin=acsin | : abc = Kui arvud on võrdes on võrdsed ka nende pöördarvud: 2) Näitan, et = 2R 1. Joonestan tipust C diameetr CD=d=2R 2. Ühendan punktid B ja A 3. D=A= 4. Saan DBC=90kraadi 3)ABC: sin= ja saan 2R= (võrde välisliikmeid võib vahetada)
Teiste nelinurkade sisenurkade summa on ka 360kraadi. Kolmnurga sisenurkade summa on 180kraadi. Võrdkülgse kolmnurga sisenurga suurus on 60kraadi. Tipunurgaks nimetatakse võrdhaarse kolmnurga haarade vahelist nurka. Alusnurgaks nimetatakse võrdhaarse kolmunrga aluse lähisnurki. Nürinurgseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, milles on üks nürinurk. Täisnurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmurka, milles on üks täisnurk. Täisnurkse kolmnurga teravnurkade summa on 90kraadi. Kolmnurga välisnurgaks nimetatakse kolmnurga sisenurga kõrvunurka. Välisnurga omadus: kolmnurga välisnurk võrdub temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. Kolmnurga kesklõiguks nimetatakse lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte. Kolmnurga kesklõigu omadus: kolmnurga kesklõik on paralleelne lomnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest.
1. Lorentsi jõu suund on vasaku käe reegli abil F2↘ ( kagu suunas ) 2. Andmed Lahendus v = 1000km/s | 1 ) Leian Lorentzi jõu elektroni jaoks B = 50mT = 50x10ast-3 | F = qvB sin a q = 1,6 x 10ast-19 | F = 1,6 x 10ast-19 x 1 000 000 x 50000 x 1 = a = 90kraadi = 1 | = 1,6 x 10ast-19 x 5 x 10ast-3 = 8 x 10 ast-9 ------------------------------------- Leian : Fn - ? v : lorentsi jõu suurus on 8 x 10ast-9 3. C 4. C 5. Induktsiooni elektromootorjõud Induktsiooni elektromootorjõudu 6. Magnetvoog näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda ( pinda läbivate jõujoonte arvu ) 7. Ei tee, pikk 8. Ei tee, pikk 9. Kuidas võib iseloomustada endaiduktsiooni nähtust? Vastus : d 10
Mehaanilist tööd tehakse juhul kui kehale mõjub jõud ja keha liigub. Öeldakse et tööd
teeb jõud. Jõu tööd teeb jõud. Jõu tööks nimetatakse jõu teepikkuse ja nendevahelise
nurga koosinuse korrutist. A=F*s*cosalfa A=mehaaniline töö, F=jõud, s=teepikkus,
alfa=nurk. [a]=1J, [f]= 1JN, [s]=1m .
Tööd ei tehta juhtudel kui F=0, ehk jõud ei mõju; kui S=0, keha ei liigu; cosalfa=0, ehks
nurk on 90kraadi.
Mehaaniline töö võib olla positiivne a>o keha liigub jõu mõjul, a
Matemaatika definitsioonid 1.Lõikuvad sirged on sirged, millel leidub ühine punkt. 2.Paralleelsed sirged on sirged, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ning ei lõiku. 3.Ristuvad sirged on kaks lõikuvat sirget, mis lõikumisel moodustavad täisnurga. 4.Sirgnurk on sirge, mille haarad moodustavad sirge. 5.Täisnurk on sirge, mis on 90kraadi. 6.Teravnurk on nurk, mis mahub täisnurga sisse. 7.Nürinurk on nurk, mis mahub sirgnurga sisse, aga mitte täisnurga sisse. 8.Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel üks haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge. 9.Kaht nurka nimetatakse tippnurkadeks, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu. 10.Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. 11.Teravnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad.
Ringliikumine Tiirlemine on keha liikumine kinnisel trajektooril, tiirlemise trajektooriks võib olla mistahes kinnine kõver. Nt ring, ellips, ovaal, kuu tiirleb umber maa. Kui jõud on konstantne, ja jõu ja kiirusevaheline nurk on 90kraadi, ss tekib ringliikumine. Joonkiirus näitab punktiliikumise kiirust ringjoonel. 1 toll- 2,54 cm Auto liigub kiirusega 54km/h rataste diameter on 50 cm, arvuta rataste nurkkiirus. Andmed v- 54 km/h D- 50 cm r- 25 cm- o,25m v-? Lahendus V -v/r v- 15:0,25= 60 rad/s Mootori võll teeb 2400 pööret minutis. Leia võlli pöörlemissagedus. 2400/60= 40 pöörest ühes sekundis Sagedus on 40 hrz Leia pöörlemisperiood. (T)
vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, sademed, veeringe, mõjutab hingamisel vulkaanipurskel õhu temp. · Termosfäär 1000km, üle avakosmoseks, virmalised temp. Tõuseb · Mesosfäär ulatus 80km, õhk väga hõre, temp langeb kuni -90kraadi · Stratosfäär ulatus 50km, osoonikiht 20-25km vahel temp tõuseb osoonikiht neelab UV kiirgust · Troposfäär ulatus 12km, temp langeb 6 kraadi ühe km kohta, enamus atmosfääri massist siin kujuneb ilm Troposfäär · Ulatub 16km-ni · Kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist. · Temp langeb keskmiselt 6 kraadi km kohta.
Kui harjutuse kõik korrad on tehtud, siis tõuse püsti, lõdvesta keha ning hinga 35 korda rahulikkult sissevälja. Alusta neljandat harjutust, kui hingamine on muutunud täiesti ühtlaseks. HARJUTUS NR 4 Seda harjutust võiks sooritada pehmel põrandakattel istudes. Aseta jalad sirgelt ette nii, et jalalabad on põranda suhtes 90kraadise nurga all, varbad suunatud ülespoole, jalapöiad õlgade laiuselt. Hoia keha samuti põranda suhtes 90kraadi all sirgelt, siruta rind ette ja õlad tahapoole. Aseta käed tuharate kõrvale, peopesadega vastu maad, sõrmed ettepoole. Painuta lõug alla tugevalt vastu rinda ja samal ajal hinga välja. Seejärel aja pea hästi kuklasse, alustades samal ajal nina kaudu sissehingamist. Aseta jalalabad põrandale ja tõsta tuharad põrandast lahti. Jalalabad on kogu harjutuse sooritamisel ühes ja samas punktis, samuti käelabad ja peopesad. Tõsta kogu
osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem (90kraadi-päike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5 kraadi);pöörijooned määrab ära maa pöörlemistelje nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel pööripäeval; päike seniidis ekvaatoril kevadisel ja sügisesel, öö ja päeva pikkusest(kõige pikem päev pool aastat, lühem päeb null tundi, eestis 18h ja 6h; polaarjoon 66,5 kraadi, sealt pooluse
erineva arvuga. 19. Murru laiendamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja korrutamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. 20. Naturaalarvu, millel on kaks tegurot nimetatakse algarvuks. 21. Ringjooneks nimetatakse antud punktist jääval kaugusel asetsevate punktide hulka tasandil. 22. Hulka B nimetatakse hulga A osahulgaks, kui iga tema element kuulub hulka A. 23. Teravnurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, millel on kõik nurgad võiksemad kui 90kraadi. 24. Nürinurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, millel on üks nurk suurem kui 90 kraadi. 25. Üheks protsendiks nimetatakse ühesajandikku suurust osa tervikust. 26. Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastas küljed on paralleelsed. 27. Nürinurgaks nimetatakse täisnurgast suuremat nurka. 28. Murdjooneks nimetatakse järjestikku ühendatud lõikudest koosnevat joont. 29. Erikülgset kolmnurka nimetatakse kolmnurka, mille kõik küljed on erinevad. 30
siis on langemisnurk suurem kui murdumisnurk. n1n2; alfagamma (joonis) 32. Kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnas optiliselt hõredamasse keskkonda, siis on murdumisnurk suurem kui langemisnurk. n1n2; gammaalfa (joonis) 33. Valguse täielik peegeldumine esineb juhul, kui valgus läheb üle optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. n2n1; gammaalfa (joonis) 34. Täieliku peegelduse piirnurgaks nim. murdumisnurgale 90kraadi vastavat langemisnurka. 37. Läätseks nim. kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Läätsed jag: 1) kumerläätsed-koondavad- on keskelt paksemad kui äärtest. Jag: kaksikkumerad , tasakumerad , nõguskumerad . 2) nõgusläätsed-hajutavad-keskelt õhemad kui äärtest. Jag: kaksiknõgusad , tasanõgusad , kumernõgusad . 39. Läätse nim. õhukeseks läätseks siis, kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste
6. Kasvuhoone efekt avaldub osooniaukudes ja kasvuhoone efekti põhjustavad peamiselt freoonid ja UV kiirgus. 7. JOONIS: Öösel maabriis, päeval merebriis 8. Gradientjõud: õhurõhkude erinevusest tekkivad jõud, mis on suunatud madalama rõhuga õhu poole Coriolsi jõud: maa pöörlemisest tingitud inertsjõud, mille tõttu kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral oma esialgses liikumissuunast 90kraadi paremale ja lõunapoolkeral vasakule Hõõrdejõud: 1km paksuses maapinna lähedases õhukihis tekib 30kraadine tuulenihe Põhjapoolkeralesialgsest liikumissuunast vasakule ja Lõunapoolkeral paremale. 9. JOONIS: ... tuuled Lääne ja edelatuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Põhja ja loode tuuled (?) ... tuuled 10.Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on maakera atmosfääri
Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. · Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. · Merkuuri telg ekliptika tasandiga on peaaegu 90kraadi,seega Merkuuril pole aastaaegu · Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. · Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri
Ruumis või töölaual ei tohi olla tugevaid valguskontraste, näiteks üldvalgustus on vähene, töölaual aga kohtvalgustus väga tugev. Arvutitöökoha mööbel peab olema helepastelste toonidega ning mati pinnaga, samuti ruumi seinad heledad mati pinnaga. Akendel peaksid olema heledad katted. Soovitatud on lamellkardinad, millega on võimalik loomuliku valgustatuse intensiivsust ruumis muuta päeva lõikes, vastavalt päikese liikumissuunale. Õlevarreküünarvarre nurk peaks olema 90kraadi või veidi rohkem. Randmenurk on sirgnurk või veidi allapoole suunatud nürinurk. Jalgadel sääre ja reitevaheline nurk 90kraadi või veidi rohkem (vajadusel kasuta jalatuge), kuvarisse vaatamisel silmade vaatenurk 1015kraadi horisontaaltasapinnast madalamal. Telefoni kasutamisel, kui seda on vaja väga intensiivselt ning sageli teha, kasutada ,,hands free" telefoni seadet
pinnad kõvastudes suure arvu ülipeente niitidena. Liim liite tugevus oleneb sellest, kui sügavale, kui ühtlaselt tungib liim pindadesse ja kui tihedalt pinnal ühtivad. Liimitavad pinnad karestatakse tainult spoonimisel teistel juhtudel on liimitavad pinnad siledad. Liimid jagunevad 1. Looduslikud-kollageen, kaseiin ja albumiin liimid. 2. Sünteetilised- termoaktiivsed ja termoplastsed vaigud. Kollageenliimid Kollageen on valk mis vees paindub ja lõhustub temp. 80-90kraadi tekitades glutiin on vees lahustuv liim aine. Kollageeni sisaldavad loomkehade sidekoed. Toormahl, kalanahk, kondid, sõrad, sarved. Olenevalt toormaterjal jagati kollageen liimid kolmeks: kondi-, naha- ja kalaliimiks. Täanapäeval kasutatakse kalalimi aint toiduainete tööstuses (zelatiini) Tisleriliim- teradena, plaatidena, helvestena, helekollasest tumepruunini. Osaliselt läbipaistvana.(mida läikivam, läbipaistvam, seda kvaliteetsem)
või andmed. Käsu etapid: käsukoodi laadimine, dekodeerimine, operandide laadimine, operatsiooni täitmine ALUs, tulemuse salvestamine. II. LCD, LED, OLED ja plasmakuvarid.(Passiiv- ja aktiivmaatriks). LCD ehk vedelkristallkuvar. Kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristall. Molekulid võtavad soonte suuna, kuna sooned on risti, tekivad keerdunud ahelad. Kui valgus ahelaid läbib, muutub selle polarisatsioon 90kraadi. Kui vedelkristalli mõlemale poolele panna elektroodid ja lasta läbi pinge, siis joonduvad molekulid elektrivälja järgi. Kui valgus läbi lasta, säilib esialgne polarisatsioon. LCD jaoks on vaja valgusallikat, kasutatakse kolme varianti: ekraanitagust peeglit(kas kalkukad, käekellad/ ei toimi hämarates tingimustes), ekraanitagust valgusallikat(heleda valguse korral halvasti vaadeldav), kombineeritud meetod(ei ole
LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD kuvariskasutatavad vedelkristallid ei emiteeri valgust vaid moduleerivad tagant tulevat valgust (juhivad läbilastavat valgust). Kahe klaasplaadi vahel on vedelkristall ja mõlemal plaadil sooned. Kristalli molekulid võtavad soontega määratud suuna. Et aga soonte suunad on risti, tekivad kahe klaasiplaadi vahel keerdunud aheled (twisted effect). Kui valgus läbib selliseid ahelaid, muutub ta orientatsioon 90kraadi. Olukord muutub kui panna mõlemale poole elektroodid ja lasta sealt läbi pinge. Vedelkristalli molekulid joonduvad sellisel juhul elektrivälja järgi olenemata soonte suunast. Kui nüüd valgus läbib kristalli, säilitab ta oma esialgse polarisatsiooni. Seega saame pingega juhtida valguse polarisatsiooni algse ja 90kraadi vahel. Kahe filtriga on võimalik juhtida kas saadud element laseb valgust läbi või mitte. Valgusallika pool on pol 0 filter ja vaaja pool 90 pol filter
videomällu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomälu tühjendab oma nihkeregistri crtväljundisse, kus see läbib DAC ja jõuab monitori. LCD (Liquid Crystal Display) Nad on kergemad ja vajavad palju vähem toiteenergiat kui tavalised katoodkiiretoruga kuvarid. Kahe elektroodi vahel asub vedelkristall, mis teatud pinge andmisel polariseerib valgust (90kraadi). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis läbib filtri, mis hoolitseb veelkord polarisatsiooni nullistamise eest, siis läbib valgus LC kihi, mis kas polariseerib selle või mitte, olenevalt elektroodide pingest. Vedekristallist teisel pool asub 90 kraadi polariseeriv filter, mille läbib ainult polariseeritud valgus. Jagunevad: Passiivne maatriks passiivsel maatriksil toimub ridade ja veergude juhtimine ridade kaupa
genereeritava sageduse stabiilsus. 3.2 RC generaatorid Joonis 3.2.1 skeem Kõige lihtsam on koostaada RC võimendit opvõimendi baasil. Võimendist generaatori saamiseks on vaja nii nimetatud selektviivne positiivne tagasiside mis toimib ainult ühe sagedusel, ning sellel sagedusel tekivadki võnkumised. Kondensaatorist ja takistusest koosnev RC lüli pöörab signaali faasi sõltuvalt signaali sagedusest 0-90kraadi järelikult 270kraadi. Järelikult leidub mingi sagedus millele 3 RC lüli tekitavad faasinihke 180kraadi ja kui tagasiside ahelas 180 kraadi võrra nihutataud signaal anda inventeerivasse sisendisse siis tekib sel sagedusel positiivne tagasiside ja lülitus läheb genereerima. Pingestades toodud lülituse tekib opvõimendist vool ja väljundisse tekib mürasaignaal, mis kujutab endast korrapäratuid pinge kõikumisi. Taoline korrapäratu signaal sisaldab kõik võimalikke
annaabi.ee 
