BRENDA HOLT 11 E-ÕPE Füüsika KONTROLLTÖÖ VALGUS 1. Mis on valgus ? Valgus on elektromagnetlained, mis levivad ruumis. Valguseks nimetatakse spektriosa mis jääb raadiolainete ja röntgendiapasooni vahele. Valgusel on nii lainete kui osakeste omadused. Nähtav valgus on vahemikus 400-700nm. 2. Valguse dispersioon. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest nimetatakse dispersiooniks. 3. Ultravalgus, selle omadused ja kasutamine. Elektromagnetlained, mis jäävad violetsest valgusest lühemate lainepikkuste poole, nimetatakse kiirguseks ehk ultravalguseks. Ultravalgus on violetne, on tugeva fotokeemilise ja bioloogilise toimega. Vähestes annustes on inimestele kasulik vitamiini tekkimiseks. Suurtes
tootmisega? NADPH FSI, ATP - FSII 40. Miks on vaja prootoneid läbi membraani stroomast luumenisse pumbata? - et luumenis oleks prootonite kontsentratsioon suurem kui stroomas 41. Peaksite teadma FS I ja FS II erinevusi. FS II FS I Tsentriklorofüll a neelab valgust Tsentriklorofüll a neelab valgust lainepikkusel 680nm lainepikkusel 700nm Tsentriklorofüll saab kaotatud Tsentriklorofüll saab kaotatud elektroni asemele uue elektroni elektroni asemele uue elektroni veelt FS Iist Ergastatud elektroni energia Klorofüllilt ergastunud elektron arvel sünteesitakse ATP liigub otse NADP-le mille tulemusena tekib, Calvini tsükli
suunaga, st EM laine on ristlaine. Magnet ja elektriväli summutavad teineteist neis ruumipiirkondades, kus väljad on juba olemas. Vaakumis levib kiirjuseda ca 3*108m/s.EM lained peegelduvad metallpindadelt, sest elektriväli ei suuda tungida elektrit juhtivsse kehadesse. Emlained difrageeruvad ja interfeeruvad. Em laine levimiskiirues oleneb keskkonnas. v=λf EM-kiirguse liigitus: omadused olevad lainepikusest ehk lainete sagedusest. Nähtav valgus- lainepikkuste vahemikus umbes 400-700nm. lainepikkust vähameil 400-700nm. Nt maod infra, mesilased ultra. Optilisest kiirjust tekitavad peamiselt aatomite väliskihtide elektronid.Madalsageduslained(f=0-104Hz, λ=104 m) Vahelduvvoolu ekeltrivõngetest leviv EM-laine. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka laine intensiivus tühiselt väikesed. Raadiolained(f=105-1012Hz, λ=104-10-4 m) ekektromagnetilise infoedastuse põhivaheniks. Vahemaad saatja ja vastuvõtja vahel võivad olla väga suured
A- vitamiini põhiliseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, luues selleks fotokeemilise aluse, lisaks on ta ka antioksüdant. Karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen, mis ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustes. Kõik karotenoidid on värvilised, kuid värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoidide võime neelata valguskiirust spektri nähtavas osas (400-700nm) tuleneb nende molekulide ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, molekul koosneb pikast konjugeeritud kaksiksidemetega süsivesiniku ahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi, mis kujutab endast absorptsiooni sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest. Selle laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest ja
retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Kuna loomsed organismid ise karotenoide ei sünteesi, siis tuleb neid omastada taimse toiduga. Karotenoidide imendumiseks peavad nad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphapetega. Kõik karotinoidid on värvilised. Nende värvus varieerub kollasest üle oranzi tume punaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust, seda intensiivsem tema punane värvus. Karotenoidid on võimelised adsorbeerida valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700nm) tänu oma polüeense struktuurile. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliseltmuutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste ~470 ja ~630 nm juures. Käesoleva laboratoorse töö eesmägiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud
Eraldub hapniku molekul. On teada, et fotosüsteem II asub tülakoidide membraanis nii, et vett oksüdeeriv sait ehk doonorsait on suunatud tülakoidide sisemuse ehk luumeni poole ja plastokinooni reduktaasi sait ehk aktseptorsait asub stroomapoolsel küljel. FSII absorbeerib kiirgust max 680nm juures (klorofüllid a ja b ning lisapigmendid: P680). Terminaalsed elektronide aktseptorid kinoonid. Fotolüüsib vett, O2 eraldub. I fotosüsteem absorbeerib kiirgust max 700nm juures (klorofüll a ja lisapigmendid. P700). Terminaalsed elektronide aktseptorid ferredoksiinid. Toodab NADPH. Taimedes esineb kaht tüüpi fosforüleerimist: 1 atsükliline (osalevad FSII ja FSI, sünteesitakse ATP ja NADPH ning eraldub O2). Iseloomulik z-skeem. 2 tsükliline (osaleb ainult FSI, ATP ainus produkt, O2 ei genereerita ja NADPH ei sünteesita). P700lt eraldunud fotoergastatud elektron ei liigu edasi NADPH-le vaid pöördub ferrodoksiinilt läbi tsütokroom bf
· profiilid näitavad vertikaalse tasapinna ja maapinna ristumist · 3D objektimudelid 3 8. Valgus ja valguslained. Valguse refraktsioon, valguse dispersioon. Valgus elektromagnetiline lainetus, mis levib vaakumis kiirusega ligikaudu 300 000m/s. Valguse kiirus sõltub ainest, milles ta levib. Nähtava valguse lainepikkus on 40-700nm. Valguse refraktsioon valguse kiire murdumine kui see läheb mingisse teisse keskkonda. Valguse dispersioon valguse lahutamine spektriks kasutades optilisi prismasid. 9. Fotoobjektiivid, nende ehitus ja klassifitseerimine Objektiiv annab esemest ümberpööratud kujutise. Peamised elemendid: raam, läätsed ja diafragma. Objektiivi läätsed on valmistatud spetsiaalse koostisega optilisest klaasist. Läätsesid on objektiivis 3 kuni 10
Ühe mittepolaarse metüülrühma asemel (klorofüll a) polaarne formüülrühm (klorofüll b). Vooluti heksaan : atsetoon (9:1) kasutamisel on fotosünteesivate pigmentide järjekord (alates kiiremini liikuvast) õhukesekihikromatograafia plaadil c) karotiinid, klorofüll a, klorofüll b (molekulide ja vooluti polaarsus) Fotosüsteem I paikneb strooma tülakoidides, fotosüsteem II graanide tülakoidides Loetlege PS I ja PS II peamised erinevused PSI neeldumis maksimum on 700nm juures, fotosüsteemi tsentris on pigment P700 PSII neeldumis maksimum on 680nm juures, tsentris on pigment P680 on väga erineva valgulise koostisega on erinevad elektronide doonorid ja aktseptorid Loetlege tunnuseid mille poolest PS I ja PS II on sarnased Mõlemad koosnevad 2 osast : reaktsioonitsentrist ja antennist. Reaktsoonitsentris on mõlemal kaks klorofüll a-d Töötavad koos
Klorofüllid ne eldu ja teise mi s msta ne d valgu k sielava m u m i.d pigm e n did omava d erin evaid neeldu mi s m a k si m u m e ning koo s ne elava d nad valgu st väga laial sp ektrialal, mida nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). PAR defineeritakse kui lainepikkusi 350 (sagedamini küll 400) kuni 700nm. Kuid on ka tõendeid, et fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus võib mõnede rohevetika liikide puhul ulatuda 300nmni ( Ulva lactuca) Aksessorpigmendid e. kaaspigmendid klorofüllid ei suuda neelata valgust kogu spektrialal, teised pigmentide poolt neelatud valgus kantakse üle klorofüllidele tänu sellele fotosüntees võimalik ka spektrialal, kus klorofüllid valgust ei neela. Karotinoidid kaitsevad klorofülle ja teisi
optilise efekti. 2. Mida iseloomustatakse makroanalüüsiga optilises metallograafias? Metallide ja sulamite makroanalüüs kujutab endast suurte struktuuri koostise ebahomogeensuste, morfoloogia ja tiheduse uurimist. 3. Mida nimetatakse optiliseks metallograafiaks? METALLOGRAAFIAKS nimetatakse peamiselt metallide ja sulamite, laiemalt materjalide struktuuri uurimist (kasutades nähtavat valgust 400-700nm)optiliste ja elektronmikroskoopiliste meetoditega. 4. Miks söövitatakse optilises metallograafias poleeritud objekti pinda? Mikrostruktuuri söövitamise eesmärgiks on · terade piirjoonte väljatoomine · faaside eristamine ja identifitseerimine · terade orientatsiooni väljatoomine · plastilise deformatsiooni avastamine · legeerivate elementide avastamine · suletiste ja võõrkehade avastamine 5
Metallides laengukandjate arv ei muutu, kuid kiirenenud soojusliikumine suurendab märgatavalt metalli takistust elektrivoolule. Pooljuhtides korvab laengukandjate lisandumine soojusliku mõju. Pooljuhis tekivad vabad laengukandjad ka valguse toimel. Selleks peab valgustava kiirguse footonite energia ületama keelutsooni laiuse. Joonisel tähistab seda lai punane nool. See on nn. Sisefotoefekt e. fotojuhtivus,mis leiab rakendust fototakistites. Nähtava valguse lainepikkus on vahemikus 400-700nm ja vastavate footonite energia 3,1 1,8 eV. Toodud energiavahemikust piisab siireteks metallide (2-3eV) pooltühjas juhtivustsoonis tasemete vahel. Energia on piisav ka pooljuhi 1eV vahemiku ületamiseks. Küll ei piisa sellest aga dielektrikute 5 10 eV keelutsooni ületamiseks. Vt. Joonis slaidil 45. Metallide vabad elektronid pole mitte ainult voolukandjad vaid ka toimetavad edukalt aines edasi soojusenergiat. Kuna elektronid dielektrikutes puuduvad, on need ka nii elektri- kui ka
valgusest (400-570nm) ja allofükotsüaniin oranzi osa (650-670nm)). Tänu neile kahele suudavad punavetikad kasutada nõrka valgust, teistel vetikatel sellist omadust ei ole. Punavetikad levivad seega suurtes sügavustes - kuni 200m sügavusel. Massiliselt levivad nad aga 40-60m sügavusel. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus - FAK(PAR - PhAR ingl.k.) - päikesekiirguse spektri see osa, mida fotosünteesivad organismid kasutavad fotosünteesi läbiviimiseks (400-700nm). Nimetatakse ka valgeks valguseks (selline valgus, mida meie näeme). Kõik sünteesivad organismid kohandavad oma valgust neelavaid pigmente nii, et oleksid võimelised neelama erinevaid komponente valgusspektrist (just siis seda osa, mis nende elupaiga sügavusse jõuab). Sarnaselt eukarüootsetele sisaldavad alfaklorofülli ka tsüaanobakterid, purpursed sisaldavad bakteroklorofülli, nende neelamiskarakteristikud erinevad vetikate omadest. Neeldumismax on 830-920nm.
Abipigmendid laiendavad valgusneelduvust nendele lainepikkustele, mida klorofüll ei neela. Klorofüllid koos abipigmentidega moodustuvad kloroplastide membraanidele valgustneelavaid komplekse. Fotosüsteemid Fotosüsteemid koosnevad sadadest valgustpüüdvatest klorofüllide ja abipigmentide molekulidest pluss mõnest eriotstarbelisest fotokeemiliselt reaktiivsest klorofülli molekulist ehk reaktsioonitsentrist. Fotosüsteemid jagunevad kaheks: · fotosüsteem I ehk P700 neelab valgust 700nm juures. Koosneb klorofüll a'st ja lisapigmentidest. · fotosüsteem II ehk P680 neelab valgust 680nm juurest. Koosneb klorofüll a ja b'st ning lisapigmentidest. Kloroplastid, mida valgustatakse mõlema lainepikkuse juures, toodavad rohkem hapinikku, kui eraldi kokku võimalik. Rubisco Rubisco on bifunktsionaale ensüüm, omab nii karboksülaadi aktiivsust kui ka oksügenaasi aktiivsust.
teleriga vaadata Spekter: ka standardlahutusega telepilti, olgu see siis Meie silm naeb erinevaid analoog- voi värvusi. Igal värvusel on digitelevisioon. oma lainepikkus (wavelenght). Meie jaoks nähtava valguse lainepikkus varvilise videosignaali edastamiseks vajalikku on 400nm...700nm (nanomeetrit ribalaiust. Nimelt on ehk 10-9 meetrit). inimese silma eraldusvõime varvuste suhtes palju Tegu on kineskoopteleka ekraani filtriga. vaiksem kui Põhimõtteliselt heleduse suhtes, mis voimaldab nait. NTSC toodetakse televiisoris värvi saamiseks kolme televisiooonistandardis värvi R (red) , piirduda 11% sinise signaali ja 30% punase
6. Nimetage fotosünteetiliselt aktiivse valguse lainepikkuste vahemik ja nimetage pigmendid mis fotosünteesis kasutatavat valgust absorbeerivad Vetikatel ja tsüanobakteritel (sinivetikatel) on veel mitmeid teisi abipigmente, nagu fükobiliinid. · Fotosünteesil kasutatakse nähtavat valgust 400 700 nm. Aga taimekasvatuseks sobiva lambi spekter peaks olema tugev vahemikes 375-500nm ja 600-700nm Klorofüllidel on 2 tugevat neeldumisriba. Rohelistes klorofüllides Chl a ja Chl b on need punases (650-680 nm) ja sinises valguses (430-470 nm). Sinise valgusega ergastumisel kukub elektron kiiresti punase riba energiale ja ainult seda saab kasutada fotosünteesiks. · Taimede fotosünteesi tähtsaim pigment on klorofüll. · Et saada kasutada ka klorofüllis väheneelduvat rohelist ja kollast valgust, on kloroplastides nn abipigmendid nt